Eesti Ajakirjanike Liit (EAL) on loodud 1919. aastal. Alates 1998.a. kuulub ta Rahvusvahelisse (IFJ) ja alates 2001.a. Euroopa (EJF) Ajakirjanike Föderatsiooni. Praegusel hetkel on liidus 629 liiget.
Tallinnas lõppes äsja EAL-i 17. kongress, mille avas kolm aastat liitu juhtinud Allan Alaküla. Külaliskõnelejaks olid Raadiomajas toimunud konverentsil Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni president Björn Mansson, kes on Soome rootsikeelse ajalehe Huvudstatbladet arvamustoimetuse juhataja, Soome Ajakirjanike Liidu esimees Pekka Laine, Peterburi ajakirjanikke esindav Vladimir Ugrjumov ning Andrius Sarcevicius Leedust.
Seejärel tegi Alaküla, kelle lähedane koostöö Keskerakonnaga on olnud paljudele liikmetele juba kaua pinnuks silmas, kokkuvõtte EAL-i senisest tööst. Ta toonitas, et eesti ajakirjanike tööolukord pole olnud kerge. Aasta tagasi lõpetas oma tegevuse Eesti Teadeteagentuur (ETA), mis sundis mitmeid seal töötanuid vahetama elukutset. Äsja lõpetas tegevuse ka Raadio Vaba Euroopa eesti toimetus. Raske olukord on sundinud üha rohkem ajakirjanikke loobuma töölepingust ning nad on surutud nn. vabakutselise staatusesse. Ka jäi enamiku Eesti ajakirjanike palgatase 1999.a. külmumispunkti.
Mullu augustis läks Kuku Raadios eestlastele kuulunud vähemusosalus Schibstedile. Uudisteportaal Delfi müüdi samuti Norrasse, kataloogifirmale Findexale. Sel aastal välja kuulutatud Eesti Televisiooni ja Raadio ühendamine on Alaküla arvates puhtakujuline meedia kontsentratsioon. Rahaline kokkuhoid juhtumiskulude pealt on küll enimkõneldud, kuid pole sisult oluline. Riigi kui avalik-õigusliku meedia ainurahastaja jaoks on liitmise väärtuseks kahe kanali sõnumi võimendamine. Esmatähtis on see siseriiklikult, integreerimaks ohtlikult lõhenenud ühiskonda, kuid see tugevdab ka Eesti sõnumi riigist väljapoole kostmise eeldusi.
Edasi arvas EAL-i senine esimees, et kui rääkida meedia mainest, siis seda kahjustas ka mullu eelkõige ja ainult ajakirjandus ise. Ta ütles: „Poliitikute kuluhüvitused aasta peateemaks tõstnud ja siiani selle seljas ratsutav ajakirjandus on omade seast korruptsiooni väljatoomisel olnud silmapaistvalt hambutu. Üks Äripäeva lugu Punase mere äärde ajakirjanikele tehtud kingitusreisist ei avaldanud meedias isegi selle tava ulatust.“ Alaküla tõi esile, et lehti ja eetrit täidab massiliselt sisu, mille eest on ametlikult hinnakirja järgi makstud. Kurioosne on olukord, et vaid mõned kuud enne Eesti astumist Euroopa Liitu on Brüsselis ainult üks alaline ETV korrespondent (Indrek Treufeld). See tähendab aga konkreetselt Eesti rahvuslike huvide õõnestamist. „Seega peaks EAL-i uue juhatuse eestvedamisel alustama kampaaniat eesti ajakirjanike korpuse tekkeks Brüsselisse,“ kõlas Alaküla üleskutse.
Ametist lahkuv esimees lõpetas oma ülevaate testamendiga, öeldes: „Oma volitused maha panev juhatus võtab kaasa hulga kogemusi ja häid mälestusi, jättes maha hulga tööd ning mõned soovitused. Vajalik oleks koostöös Põhjamaade ja Balti Ajakirjanike Föderatsioonidega ühiskonverentsi läbiviimine teemal „Muudatused ajakirjanike tööturul seoses Eli laienemisega“. Samuti oleks tähtis leida finantsvahendeid meediaajakirja Klopperi taaskäivitamiseks, sest praegu puudub Eestis ikka veel meedia enda tegevuse kohta infot ja analüüsi koguv ning tootev väljaanne. Avaliku Sõna Nõukogu vajaks pärast väljaandjate lahkumist ning iseseisva Pressinõukogu loomist oma ideoloogia läbivaatamist.“
Liikmete sõnavõttudes toodi esile seniseid probleeme ning konkreetseid parandusettepanekuid. Allakirjutanu toonitas oma kõnes tihedama koostöö vajadust kodu- ja väliseesti ajakirjanike vahel ning tutvustas praeguseid välismaal ilmuvaid eestikeelseid väljaandeid. Mõttekas oleks kindlasti võtta tegevjuhatuse juurde väliseesti esindaja, kes koordineeriks suhteid ning vahendaks vajalikke kontakte. Konkreetselt on organiseerimisel eesti ajakirjanike tutvumisreis Edela-Saksamaale, kus on võimalik tutvuda Burda meediakontserni, Edela-Saksa Ringhäälingu ning Euroopa Parlamendi tööga Strassburgis. Kõik sõnavõtjad tänasid, sh. ka Allan Alaküla, EAL-i tegevdirektor Merike Viilupit, kes on kolme viimase aasta jooksul teinud ära tänuväärse töö. Traditsiooniliseks on saanud Eesti elu tutvustavad Pressipäevad ja Suvekool.
Kongress valis kolmeks järgnevaks aastaks uue juhatuse, mille esimeheks sai telesaate „Tegelikkuse Keskus“ toimetaja ja produtsent Ene-Maris Tali. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal ja töötanud 28 aastat ETV toimetajana. Uus esimees peab oma esmaseks ülesandeks liidu mõjujõu suurendamist, juhtivate ajakirjanike kaasamist organisatsiooni liikmeskonda ja tegelemist intellektuaalse omandi kaitsega. Aseesimeesteks valiti kuukirja Diplomaatia peatoimetaja Marianne Mikko ja Pärnu Postimehe arvamustoimetuse juhataja Kalev Vilgats.
Eesti Ajakirjanike Liidu kongressil
Eestlased Eestis | 13 Feb 2004 | EWR
Eestlased Eestis
TRENDING
