Valitsusele lähedalseisva allika sõnul on välisministeeriumist kadunud 91 saladokumendist poolte saatus praegu juba teada. Ligi pool kadunud saladokumentidest võib olla välisministeeriumi endiste töötajate käes, kirjutab SL Õhtuleht.

Nimelt kantakse saladokumentide kasutajad registrisse ning tänu sellele saabki jälile, kelle käes tähtsad paberid viimati olid.

SL Õhtulehe teada kasutas näiteks nelja kadunud dokumenti viimasena ekskantsler Indrek Tarand, 17 eksvälisminister Toomas Hendrik Ilves, 25 aga NATO ekssuursaadik Sulev Kannike ning osa eksvälisminister Siim Kallas.

Praeguse ministri Kristiina Ojulandi ametisolekul on kaotsi läinud ligi 10 saladokumenti.

«Ei ole minu käes nelja ega neljakümmet. Keeldun kommentaaridest, sest minu poole pole keegi selles küsimuses pöördunud,» tõrjus süüdistusi Tarand.

«Ma ei ole kolm aastat ministeeriumis töötanud. Ma ei tea, mis on vahepeal Ojulandi otsealluvusse läinud dokumentidega toimunud,» teatas omakorda puhkusel viibiv Ilves pressiesindaja vahendusel.

Ilves lisas, et seaduse järgi vastutab riigisaladuse eest minister, kes peab määrama riigisaladuse eest vastutaja. Ilvese ametiajal vastutas saladokumentide eest ministeeriumi diplomaatilise julgeoleku büroo. Ojuland hakanud aga ise riigisaladusega tegelema.

«Kui ma välisministri ametist 2002. aasta algul lahkusin, ei olnud bürool mulle pärast põhjalikku kontrolli etteheiteid puuduvate dokumentide kohta. Minister ei hävita lahkudes dokumente, sealhulgas ka riigisaladusi,» lisas Ilves.

«Sellest, et dokumendid tulid majja minu ministriksoleku ajal, ei järeldu, et nad kadusid minu ministriksoleku ajal. Dokumendid on kadunud siis, kui neid enam ei leita. Minu ministriksoleku ajal olid kõik dokumendid leitavad.»

Kallase abi Hanna Hinrikus jäo kommentaarides napisõnaliseks märkides vaid, et tema ülemuselt pole siiani keegi kadunud dokumentide kohta pärinud.

Kaitseministeeriumi asekantsler Kannike keeldub samuti kadunud salapaberitest rääkimast.

Kuigi kaitsepolitsei teab, kes kadunud paberitega viimasena tegelesid, jäetakse riigisaladuse kaotsiminekus kahtlustatavad enda teada.

«Loomulikult jääb registrisse jälg, kus on dokument liikunud, kellelt ja kuhu kuupäevaliselt edasi antud. Aga kas need on ka nende inimeste käes, jäägu väliministeeriumi otsustada ja üles otsida. Kui ütleme nimesid, võib inimesi hakata alusetult süüdistama,» ütles komissar Olari Valtin.

Valtini sõnul pole siiani selge, kas kadunuks peetud paberid on tõesti kadunud, hoopis hävitatud või lihtsalt esitamata jäänud.

Skandaal riigisaladuse ümber puhkes siis, kui ministeerium jättis kaitsepolitseile kontrollimiseks esitamata 91 registrisse kantud saladokumenti, mis pärit aastaist 1996-2004.

Märkmed: