Eesti ametlik kutsumine Põhja-Atlandi kaitsealliansi liitumiskõnelustele, mis tähendab NATO täieõiguslikuks liikmeks saamist 2004. aasta kevadel, vallandas eile rõõmuavaldused nii Tallinnas kui Prahas.
«On tunne, et midagi väga olulist on toimunud,» ütles Eesti delegatsiooni juht, peaminister Siim Kallas eile õhtul Tshehhi pealinnas kongressikeskuses. Ta oli äsja pidanud NATO ja seitsme liituma kutsutud riigi juhtide nõupidamisel lühikese kõne, tänades toetuse eest ja lubades, et Eesti kannab vastutust nõudva NATO liikme kohustused auga välja.
«NATO liikmestaatuse perspektiiv ei tähenda meile mitte ainult kasvanud julgeolekut, vaid ka suuremat vajadust jagada vastutust tegelemaks ohtudega, mis võivad tekkida Eestist kaugel,» ütles Kallas esinemises.
Õnnitluste sadu
Eesti suursaadik NATO juures Sulev Kannike ütles Prahas, et Eesti pole nii hästi kaitstud olnud Paala ja Madisepäeva lahingu ajast muistsel iseseisvusajal. Ekspeaminister Mart Laar aga täitis Tallinnas oma kunagise lubaduse ja ajas NATO-kutse saamise puhul habeme maha.
Oma heameelt otsuse üle väljendasid Tallinnas president Arnold Rüütel, kaitseminister Sven Mikser, kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts. Riigikogu katkestas Prahast uudise saamisel korraks õnnitlusteks istungi.
Välisminister Kristiina Ojuland kinnitas, et ka kohtumisel langes Eesti delegatsioonile osaks palju emotsionaalseid õnnitlusi, alates kasvõi USA presidendist George W. Bushist.
Põhja-Atlandi nõukogu kogunes hiiglaslikku Praha kongressipaleesse eile hommikul pool kümme. Laienemisotsuse luges NATO peasekretär lord George Robertson ette kohe pärast seda, kui tema ja Tshehhi president Vaclav Havel olid pidanud lühikesed tervituskõned.
«Tegu on saatuslikult tähtsa otsusega, mille suhtes liitlased viimaste kuude jooksul järk-järgult konsensusele on jõudnud,» ütles Robertson. «Seetõttu teen ma NATO riigijuhtidele ettepaneku alustada liitumisläbirääkimisi järgmiste riikidega: Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. Ma eeldan, et sellega ollakse nõus - nõukogu on nii otsustanud.» Ja langenud otsuse märgiks kolksatas NATO peasekretäri käes haamer.
Eesti ja teiste nüüd liituma kutsutud maade lõplik ühinemine NATOga toimub ilmselt 2004. aasta kevadel. Liitumiskutse tähendab suhteliselt lühikeste, mõni kuu kestvate ühinemiskõneluste pidamist ja pingelisi ratifitseerimisotsuseid NATO-maade parlamentides.
Välisministeeriumi asekantsler Harri Tiido ütles, et Eesti valitsus peab kinnitama läbirääkimisteks NATOga oma delegatsiooni ja NATO peakorter Brüsselis teatab Eestile juba konkreetsed läbirääkimiste teemad. Kõnelused algavad detsembris või hiljemalt jaanuaris. «Võimalik on alustada 2. detsembrist, aga ma pole selles veel täielikult kindel,» ütles ta.
Läbirääkimistel peab Eesti kinnitama, et ta on valmis võtma endale NATO alusdokumendi, Washingtoni lepinguga sätestatud kohustused. Üks kõneluste teema on ka Eesti tulevane osalus NATO erinevates eelarvetes.
«Need summad on kordades väiksemad kui Euroopa Liidu puhul,» kinnitas Tiido. «Me oleme üritanud teha teoreetilisi arvutusi nn Tambovi konstandi alusel, kuid need on väga keerulised,» ütles ta vaid. Teada on, et NATO investeeringute eelarves Eesti esialgu ei osale, küll aga tsiviil- ja sõjalises eelarves.
Kutse NATOsse pole autasu
NATO peasekretär Robertson kinnitas pärast kohtumist Prahas ajakirjanikele, et kõik juurdekutsutud riigid annavad NATO-le väärtust juurde ja suurendavad organisatsiooni võimsust, vastasel korral poleks neile liitumiskutset esitatudki. «NATO on maailma kõige efektiivsem kaitseorganisatsioon ja kõige suurem koalitsioon,» märkis ta. «NATO liitumiskutse ei ole auhind ega kingitus.»
Robertson andis kutse läbirääkimistele ka paberil vormistatud dokumendina juba eile Eesti peaministrile Kallasele ja välisminister Ojulandile üle. Peaminister Siim Kallas ütles, et liitumiskutsega seotud kohustuste ja vastutuse kõrval tuli talle meelde kunagine nõukogude aeg, kus propaganda üritas kogu aeg välja naerda Lääne demokraatlikku süsteemi.
Postimehe küsimusele, mida ütleks Kallas nendele, kes Prahas NATO-vastasel meeleavaldusel kolmapäeval Nõukogude Liidu sirbi ja vasaraga punalippu lehvitasid, vastas Eesti peaminister: «Nõukogude Liit on möödas. Vähemalt esialgu.»
Heatujuline NATO peasekretär lord Robertson viskas aga eile pressikonverentsil nalja, vastates Slovakkia ajakirjanikule tema küsimust ära ootamata: «Mu vastus on jah.»
Hommikul tippkohtumise ümmarguse laua taga ajas Robertson terve riigijuhtide seltskonna naerma, sest sai Tshehhi presidendilt Vaclav Havelilt koosoleku juhtimiseks kingiks kummalise kujuga vasara. Vasar nägi välja nagu oks, mille külge on kinnitatud kaks muna.
Hoolimata viimase piirini viidud turvameetmetest ja Praha linnas kogunenud kirjust NATO-vastaste seltskonnast sujus tippkohtumise esimene päev eriliste intsidentideta.
Kadri Liik, Argo Ideon
Praha