11. oktoober 2018,
Peeter Koppeli sõnul on oktoober juba ajalooliselt aktsiaturgude jaoks ebameeldiv kuu.
FOTO: Konstantin Sednev / EESTI MEEDIA/SCANPIX
https://majandus24.postimees.e...
Kuigi maailma meedia on üles kütnud korraliku börsipaanika, leidsid Eesti majandusanalüütikud, et midagi katastroofilist juhtunud ei ole ja tegemist on pigem üsna etteaimatava korrektsiooniga.
Kolmapäeval Wall Streeti tabanud järsk aktsiaindeksite langus andis endast neljapäeval valusalt tunda ka Aasia ja Euroopa börsidel, kus turud langesid kuni 5 protsenti.
SEB privaatpanganduse strateeg ja kolumnist Peeter Koppel ütles, et kuigi majanduskriisi algust saab diagnoosida ikka takkajärgi, siis seni paistab tegu olevat tavalise korrektsiooniga. «10 protsendiline kukkumine tipust on ajalooliselt pigem tavaline asi - ja seda ei juhtugi nii harva. Viimati käesoleva aasta veebruaris,» juhtis mees tähelepanu.
Mis võis olla aga tänase jõnksatuse põhjus? Koppel rääkis, kui S&P 500 indeksisse kuuluvate ettevõte dividenditootlus on umbes 3 protsenti või veidi üle ja USA 10-aastase riigivõlakirjade tootlus on samuti veidi üle 3 protsendi, siis on loogiline, et osa raha liigub aktsiate alt võlakirjadesse.
Soovitame lugeda
Majandus
227
Uuring: Läti piirikaubandust on võimalik tagasi keerata ja saada 100 miljonit maksutulu 7
Börs
25
USA börsihäving jõudis Euroopa turgudele 10
Äriuudised
Ettevõtete romulas tehti suurpuhastus 1
Teine languse põhjus võib olla uudiste pealkirjades, kus räägitakse pidevalt kaubandussõjast, intressitõusudest ning ohtudest, et seni päris kenakeses tempos kasvanud ettevõtete kasumid enam endist tempot jätkata ei suuda. «Ahjaa – oktoober on ka ajalooliselt aktsiaturgude jaoks üks ebameeldiv kuu – ning nii need müügilained algavadki,» vihjas ta 1987. aasta Mustale esmaspäevale.
Tavalistele inimestele ja investoritele soovitas Koppel riske vähendada juba augustis. Praeguseks pole ta oma seisukohta muutnud. Üks asi, millele ta soovitas tähelepanu juhtida, on see, missugused tulevad ettevõtete kolmanda kvartali majandustulemused ning kas ja kuhu suunas hakatakse kasumiprognoose ümber vaatama. «Juhul, kui kasumiprognoosid tõmmatakse alla, võime me turgudel olla silmitsi millegi tõsisemaga, kui praegu paistab. Ja vastupidi muidugi ka,» ütles ta.
Kasumeid mindi rahaks tegema
President Kersti Kaljulaidi majandusnõunik Heido Vitsur ütles, et mõne protsendiline börsiindeksite langus ei ole kindlasti veel krahh, isegi siis, kui see mõnda aega veel jätkub. Mehe sõnul on korrektsioonid aktsiate hindades paratamatud ning isegi etteaimatavad, eriti pärast «uut normaalsust», kus keskpankad tohutult raha trükivad ja intressimäärad pea olematud on. «Nii et hoobist tulnud langusest ei saa kuidagi juttu olla,» ütles ta.
Ta jätkas, et teatud aja möödudes jõuavad aktsiahinnad nagunii jätkusuutmatu tasemeni. Kuna kõik seda nagunii teavad, piisab vaid väiksest signaalist, et mõned turuosalised asuksid kiiresti oma kasumeid rahaks tegema, teades, et see kes esimesena jõuab, võidab enam, kuid kes viimaseks jääb, lõpetab tõenäoliselt miinustes, kirjeldas Vitsur.
«Seekord oli ilmselt selliseks signaaliks, mitte põhjuseks, mis turu liikuma pani, USA Keskpanga intresside muutmise otsus, mida teiselt poolt toetas veel Rahvusvahelise Valuutafondi maailma majanduskasvu prognoosi vähendamine mõne protsendikümnendiku ulatuses,» rääkis Vitsur.
Vitsur leidis, et majandusfilosoofiliselt on praegu toimuv majandustsükli kõige loomulikum käik. «Milliseks seekordne laine kujuneb või võib kujuneda, on raske ennustada, sest tulevik sõltub liig paljudest asjaoludest,» märkis ta. «Muuseas ka sellest, kui suur paanika maailma üles köetakse.»
Presidendi majandusnõunik avaldas siiski lootust, et regulaatorid ja riigid on eelmisest finantskriisist õppinud, «mistõttu on nad oma tagataskusse juba ammu midagi valmis pannud, et olukorda kontrolli all hoida».
