Valitsus arutas tänasel kabinetinõupidamisel Eesti ühinemist Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) juhitava rahvusvahelise maksureformiga ja otsustas, et Eesti siiski liitub selle kokkuleppega.
OECDs ettevalmistatav avaldus puudutab üleilmseid suurkorporatsioone ega muuda Eesti ettevõtete jaoks kehtivat tulumaksusüsteemi. Järgmise sammuna asub Eesti nüüd läbirääkimistesse EL liikmesriikide ja Euroopa komisjoniga.
„Eesti ettevõtete tulumaksusüsteem on olnud Eesti ettevõtluskeskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime üks alustalasid, mida tuleb tõsiselt kaitsta. Kuna Eesti on olnud üleilmse miinimummaksu kehtestamise vastu, oleme terve suve pidanud pingelisi läbirääkimisi, et saavutada olukorda, kus see üleilmne maks Eesti ettevõtjaid võimalikult vähe puudutaks. Valitsus saavutaski läbirääkimiste tulemuse, et miinimummaks ei muuda enamiku Eesti ettevõtjate jaoks midagi ning see puudutab ainult rahvusvaheliste suurkontsernide tütarettevõtteid ,“ selgitas peaminister Kaja Kallas.
„Suurte digihiidude maksustamine on samas ammu kõne all olnud. Taoline digimaks saab aga töötada ainult siis, kui kõik riigid suurte tehnoloogiahiidude suhtes samalaadselt käituvad, sest digitaalsed teenused ei tunne riigipiire. Suurte digiettevõtete maks puudutab 20-miljardilise müügituluga kontserne ning seega ei mõjuta Eestis ühtegi ettevõtet,“ ütles Kallas.
Homme, 8. oktoobril toimub reformis osaleva 140 riigi koosolek, kus soovitakse lõplikult heaks kiita kahest osast koosnev maksupakett. Reformi esimene osa puudutab 20-miljardilise müügituluga kontsernide kasumimaksu ehk nn digimaksu, mida Eesti toetab.
Reformi teine osa puudutab üleilmset miinimummaksu äriühingute kasumilt, mis oleks vähemalt 15 protsenti. Miinimummaks kehtiks üksnes kontsernidele, mille konsolideeritud müügitulu ulatub vähemalt 750 miljoni euroni aastas. Homme soovib OECD saavutada poliitilise konsensuse selle ettepaneku toetuseks ja reformiga ühinevad riigid lubavad välja töötada ning 2023. aasta jooksul ka jõustada vajalikud seadused.
Kui kontserni peakorterist erinevas riigis tegutseva tütarühingu efektiivne maksumäär on alla 15 protsendi, tekib peakorteri riigil õigus efektiivse ja miinimummaksu vahe ise ära maksustada, mis tähendab Eesti puhul võimalust, et selliseid tütarettevõtteid hakkaks maksustama teine riik.
Eesti on üritanud pidanud oma huvide kaitsmiseks läbirääkimisi, et saada rahvusvaheliste kontsernide siinsetele tütarettevõtetele võimalikult pikk üleminekuperiood. See võimaldaks ettevõtetele rohkem paindlikkust otsustada oma rahavoogude üle kogu majandustsükli jooksul, mitte ei kohustaks meid kohe kasumeid maksustama. OECD pakkus selleks neli aastat, sellega ilmselt Eesti ka nõustub.
