Jaak Uibu, meditsiinidoktor
Õiguskantsler Ülle Madise ei suutnud vastu seista arvamuse andmisele küsitluses Toomas Sildamile koroonakriisi kohta ja ütles: "Ei oska minagi öelda, kas selleks olukorraks oleks saanud paremini valmis olla. Minu vaatepunktist on oluline, et meie institutsioonid on tugevad, rahvas suures osas mõistlik ja et õigusriiki murendavaid otsuseid – vähemalt seni – ei ole tehtud. Ja neid ei ole ka lihtne teha". Kirjutasin juristist õiguskantslerile, et tema vaatekoht valmisolekust koroonakriisiks on läbinisti väär ja see võib tulevikus rahvale saatuslikuks saada. Illustreerisin saadetist kahe ilmunud artikli ja 11-leheküljelise dokumentaariumiga tervisekaitsearstide eriala likvideerimisest.
Loodetavasti esimene lõik sobib sissejuhatuseks tänapäeva omapärale - erialase ettevalmistuseta jurist arutleb valmisoleku üle epideemiaks. See annab mullegi õigustuse arstina analüüsida seadusandluse saamatust vähemalt ühes, kuigi olulises positsioonis. Artiklis „Koroonaviiruse epideemiaks Eestis valmisolek puudus“ kirjutasin, et ennistada tuleks karistusseadustikus ametialane lohakus, mis sealt tosin aasta tagasi vaikselt kõrvaldati. Sellele märkusele mingit reaktsiooni avalikkuses ei olnud, vähemasti minuni pole jõudnud, seepärast tuleb mul ise oma sõnu analüüsida.
Kui karistusseadustik kuuendal juulil 2001 Riigikogus vastu võeti, siis kaunistas seda ametialaste süütegude peatükis ka paragrahv 290 ametialasest lohakusest - „ametiisiku poolt oma ametialase ülesande täitmata jätmise või pealiskaudse täitmise eest sellesse kohusetundetu või hooletu suhtumise tõttu, kui sellega on tekitatud suur kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või avalikele huvidele, - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega“.
Igati arusaadav ja mõistlik hoiatus ülesande täitmata jätmise suhtes, aga ometi leidis Andrus Ansipi valitsus aastal 2006, et paragrahv on kas ebaõiglane või ebarahuldav kellegi suhtes. Igatahes Valitsuse algatusel koos teiste ettepanekute voolus anti Riigikogule 4. detsembril 2006 üle eelnõu 939 SE, kus oli kõrvaldatud karistusseadustiku paragrahv 290. Justiitsministriks sel ajal oli Rein Lang, kelle osalus selles seadusparanduses oli vältimatu.
Huvitav on, et ka advokatuur nõustus ametialase lohakuse kõrvaldamisega. Õiguskomisjoni esimees Väino Linde teatas Riigikogule, et muudatusettepanekuid fraktsioonidelt komisjonidelt ja Riigikogu liikmetelt ei laekunud ja nii see lapsus 24. jaanuaril 2007 Riigikogust läbi läks ja seaduseks ühehäälselt sai. Ametnikud said kingituse - tee mis teed, aga kui sa ülemusele ilusasti allud, siis on kõik saamatused juba ette andeks antud ja seadus ise kaitseb sind. Lohakuse ees enam mingit hirmu pole. Kuigi seadussätet saanuks kasutada näiteks koroonakriisi leviku tõkestamisel ametnike ettevalmistuse ja õigeaegse tegevuse huvides. Nii leviski haigus Saaremaale ja mujale.
