Priit Hõbemägi, Sigrid Laev, Holger Roonemaa
Eesti töötab selle nimel, et piirileppe teemal tekkinud propaganda-sõjas edu saavutada. Eesti Päevalehe andmeil võis Venemaa kiire ja agressiivse rünnaku aluseks olla piirileppe ratifitseerimisseaduse preambuli vigane või pealiskaudne tõlge vene keelde.
Sellele tuginedes alustati jõulist propagandarünnakut Eesti vastu, mis päädis Vene välisministri Sergei Lavrovi teatega, et Venemaa ei saa piirilepet ratifitseerida, sest Eesti ei pidanud kinni kokkulepetest mitte siduda lepet lisaklauslitega.
Lavrov nõudis Helsingis koguni, et Eesti tuleks uuesti nõupidamistelaua taha kutsuda, et leppe üle arutada. Seevastu Soome välisminister Erkki Tuomioja tõdes samas, et tema hinnangul miski lepingu ratifitseerimist ei takista. Soomele järgnes samasisulise avaldusega Rootsi, ning Eesti eesmärk on toetajate hulka veelgi kasvatada.
Venemaa on piirilepingute ratifitseerimise vastu seetõttu, et nende tõlgendusel viitab riigikogus lisatud deklaratsioon lepingus kirjeldatust teistsugusele piirile, mis võiks Venemaa hinnangul anda Eestile õiguse territoriaalseid nõudmisi esitada.
Eesti Päevalehe andmetel on Eesti välisministeerium teinud piirileppest ja lisanduvatest dokumentidest ametliku tõlke ning varustanud selle ka selgituskirjaga. Eesti suursaadikud said ülesande need dokumendid oma asukohamaades esitada, et selgitada piirileppega seotud propagandakära tegelikku tausta. Dokumendid peaks saama ka Euroopa Komisjoni president Barroso.
Väliskomisjon on jutukam
Välisminister Urmas Paet keeldus kinnitamast, et suursaadikutele selline ülesanne antud on. “Selge on see, et suhtleme oma sõpradega NATO-s ja Euroopas ning teavitame neid sellest, mis toimub, aga see on igapäevane ja tavaline töö. Ei midagi erakordset,” ütles ta.
Ka Eesti alaline esindus Euroopa Liidu juures teatas, et Eesti seisukohtade selgitamine on nende diplomaatide igapäevane töö ning ikka selgitatakse ka Eesti ja Venemaa piirilepinguga seonduvat.
Küll aga avavad natukene rohkem kaarte riigikogu väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa ja aseesimees Marko Mihkelson. “See, kui Eesti saadikud ja diplomaadid sellise teavitustööga tegelevad, näitab, et tehakse tööd õiges suunas,” ütles komisjoni esimees Enn Eesmaa.
Eesmaa kinnitas, et on ka ise ametlikke tõlkeid näinud ning ingliskeelne variant oli tal kaasas ka oma viimasel lähetusel Islandil.
Väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson ütles, et ise- enesest ei algatanud välisministeerium ju midagi uut. “Käib rutiinne töö ja kogu selle nädala on Eesti diplomaatilised institutsioonid piirileppe ümber seonduvast teavitanud meie häid partnereid Euroopas ja Ameerikas,” lausus Mihkelson.
Mis puudutab aga väidet, nagu oleks Vene poole teravad reaktsioonid tulenenud vigasest tõlkest, siis seda Mihkelson ega Eesmaa kinnitada ei saa.
“Meie oleme saanud ainult Vene poole avaldusi, aga seal pole tsiteeritud meiepoolset seadust ega preambulit,” lausus Eesmaa ning lisas, et ratifitseerimisseadust koostades mõeldi väga hoolikalt iga tähe, sõna ja koma üle.
“Kui tõepoolest oli probleem vigases tõlkes, siis peaks olema lahendus kiire tulema, ent samas võib olla tegu ka lihtsalt vormilise põhjendusega otsimaks lahendust kujunenud olukorrale,” märkis Eesmaa.
Marko Mihkelsoni sõnul on Venemaa diplomaadid piisavalt kirjaoskajad, et nende väljaütlemisi ei saa panna kehva tõlke süüks. “Ju on selle noodi taga ikkagi midagi enamat, kui lihtsalt üks tõlkeviga,” ütles Mihkelson. “Küllap need, kes Venemaal arvamises natuke sassi läksid, on nüüd asju natukene rahulikumalt vaadanud. Arvan, et see, mis viimase paari nädala jooksul on toimunud, viitab selgelt venelaste ülereageerimisele ja tupikusse jooksmisele.”
Mihkelson lisas, et suve järel peaks olukord kindlasti rahunema, sest Venemaal pole õnnestunud oma väga karmidele toonidele leida rahvusvahelist toetust.
Kommentaar:
Priit Hõbemägi
peatoimetaja
Arusaamatu salatsemine
Kui hakkasime eile kirjutama lugu, et Eesti välisministeerium on leidnud tõhusa vastumürgi Vene propagandale, mis mustab Eestit piirileppe küsimuses, siis põrkasime nagu vastu müüri. Kuigi saadikute demar‰ on kestnud juba nädala ja välisministeerium töötab õhinal “Eesti asja” nimel, püüdsid nii peaministri büroo kui ka välisministeeriumi esindajad, sh minister ise kangekaelselt väita, et midagi olulist ei toimu.
Veelgi enam, meile taheti selgeks teha, et demar‰ist kirjutades riivame me Eesti riiklikke huvisid ning mängime “venelastele kaardid kätte”.
No vabandage väga – mis kaardid? Saadikud on välismaal juba nädala jagu tegutsenud ja pabereid jaganud, kas siis tõesti võib arvata, et mitte ükski Vene diplomaat maailmas ei ole sellest asjast kuulnud? Või et see on saladus Vene välisministeeriumile?
Ometi kord on tekkinud olukord, kus võiks välisministeeriumi saavutuste üle rõõmu tunda! Õnneks on riigikogu väliskomisjon jutukam ja oskab rõõmu tunda välispoliitiliste saavutuste, mitte salatsemise üle.
Selgitustöö
Mis on demarš?
•• Demaršiks nimetatakse seda, kui riik koordineeritult esitab informatsiooni läbi diplomaatiliste kanalite, reeglina saadiku tasandil, kes palub kokkusaamist asukohamaa välisministeeriumi juures. Sellise protseduuriga on välisministeeriumis tegeldud suure saladuskatte all.
•• Mitmed ministeeriumi töötajad ütlevad, et meeleolu on töine ja entusiastlik ning üldine olukord meenutab kergelt Vene vägede väljaviimise aegu, kus info kiire ja koordineeritud edastamine oli väga oluline.
•• Väliskomisjoni liikme Marko Mihkelsoni sõnul on demaršiga tegeldud juba nädal aega.
Ansip vihjas tõlke vigadele
•• Vihje selle kohta, et piirileppe tõlge on oluline ja et midagi on diplomaatidel teoksil, andis peaminister Andres Ansip ise valitsuse pressikonverentsil: “Ma loodan, et Vene pool loeb väga korralikult ka meie ratifitseerimise seaduse läbi, tõlgib selle korrektsesse vene keelde ja leiab samuti, et see eelnõu on korrektne, ei sisalda mitte mingisuguseid nõudmisi ja et Venemaa seejärel jätkab ratifitseerimisprotseduure oma riigis.”
Eesti Päevaleht