Sõjalise abi korras antakse Ukrainale kümneid 155-millimeetriseid FH-70 ja 122-millimeetriseid D-30 tagaveetavaid haubitsaid, tuhandeid mürske koos transpordivahenditega, üle saja tankitõrjerelva Carl-Gustav M2 ning üle tuhande ühiku laskemoona nendele.
Haubitsate äraandmisega seoses vähenev Eesti kaitsevõime kompenseeritakse Lõuna-Koreast ostetavate liikursuurtükkidega K9 ja liitlaste kohalolekuga, muuhulgas näiteks USA vägedele kuuluva HIMARS raketiheitjaga.
"Eestlased teavad oma valusast ajaloost, mis juhtub, kui kurjus võidab ja suur riik neelab väikesed. Kui langeb Ukraina, on ohus vabadus ka mujal maailmas. Aidates Ukrainal kaitsta oma iseseisvust, kaitseme kõikide riikide, ka Eesti õigust vabadusele ja demokraatiale," ütles peaminister Kaja Kallas pressiteate vahendusel.
Neljapäeval toimus Tapal Ukrainat toetavate riikide kaitseministrite kohtumine, millel muuhulgas arutatakse täiendava sõjalise abi andmist Ukrainale. Kohtumisel osaleb ka Briti kaitseminister Ben Wallace ning Poola, Läti ja Leedu kaitseminister. Oma esindajad on saatnud ka Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Slovakkia, Kanada, Holland, Norra, Rootsi, Itaalia ja Tšehhi.
Eesti otsust jõudis juba tervitada Ukraina president Zelenski.
Varem on Eesti andnud Ukrainale Javelini tankitõrje rakette, haubitsaid, tankitõrjemiine, tankitõrjegranaadiheitjaid, miinipildujaid, sõidukeid, sidetehnikat, meditsiinitarvikuid, isikukaitsevahendeid nagu kiivrid ja kuivtoidupakke. Sellele lisaks on Eesti koostöös Saksamaaga annetanud Ukrainale kaks välihaiglat ja meditsiinitarbeid väärtuses ligi 15 miljonit eurot. Kolmanda välihaigla annetab Eesti Ukrainale koostöös Hollandi ja Norraga, mis toetasid projekti 7,8 miljoni euroga.
