“Lihulas toimunu on äärmiselt kahetsusväärne nii meile kui rahvale. Politsei sattus säärasesse olukorda esimest korda, kus rahvas niiviisi meie enda vastu astus. Meile on see suur pettumus, ajal, mil usaldus politsei vastu on rekordiline ja mil loome kogukonnakeskset politseid, et anda paremat abi ja kaitset,” rääkis Antropov.
Ta kinnitas, et mõistab, et neljapäeval Lihulas olid inimesed nördinud ja paljud käitusid just nii, nagu nad pimeduse saabudes käitusid. “Inimesed ei mõelnud, mis on politsei ülesanne. Keegi otsustab, keegi vastutab ja keegi teeb. Nad elasid oma pahameele välja tegijaile,” lausus politsei peadirektor.
“Meie üleskutse on see konfliktne situatsioon niiöelda unustada ja ära leppida. Ka juhtunust video– ja muu materjaliga tutvume sellepärast, et analüüsida oma tegevust, mitte et välja noppida rikkujaid ja siis neid karistada. Peame sellest õppima, mitte teineteist süüdistama,” ütles Antropov.
“Kuid Lihula sündmustele järgnenud ausammaste rüüstamisele me nii lihtsalt vaadata ei saa. Kui algul rünnati paari sammast, siis võis seda võtta kui Lihula sündmuste järelkaja ja esialgset emotsionaalsust. Kuid tänaseks on rüüstatud üle Eesti kokku üheksat mälestusmärki. See on kuritegu,” rääkis politseijuht.