Eesti Arhiiv Austraalias (EAA) nõukogu ja töötajad soovivad oma sõpradele head uut aastat!
Aasta on möödunud kiiresti. Arhiivis on olnud palju tegemist. Iga aastaga kasvab meie külaliste arv. Mõned tulevad uurimistööd tegema, teised otsivad infot sugulaste kohta või tulevad lihtsalt meid külastama.
Kõige rohkem külalisi tuli meile sel aastal Eestist. Paavo Annus Tallinna Filmiarhiivist leidis meie grammofoniplaatide kogust väga väärtuslikke plaate. Me teadsime, et need on hinnalised plaadid, aga mitte seda, et need on nii haruldased. Filmiarhiivi hoidla oli Estonia teatri keldris ja hävis Tallinna pommitamise ajal. Filmiarhiiv oli saanud kolm niisugust plaati Taanist; see, et meil oli viis plaati, oli uskumatu. Vahetasime need plaadid, mida me mängida ei saanud, digitaalkoopiate vastu. Nii oleme kõik õnnelikud.
Kirjanikud Merle Karusoo ja Katrin Saukas on EAAs käinud Friedrich Lustigu arhiivi uurimas, sellest tööst sündis näidend „Tuult tiibadele“, mida mängiti suvel Eestis. Eesti keeleteadlaste grupp külastas arhiivi juulis. Nad olid meie ajaloost väga huvitatud, eriti aga sellest, et esimesed eestlased astusid Austraalia pinnale juba 1696. a. Sellele külaskäigule järgnes artikkel Eesti Ekspressis. Meistrimängude ajal tulid mitmed sportlased arhiivile külla. Nad leidsid andmeid oma sugulaste või tuttavate kohta.
Ka paljud Eesti turistid ja siin viibivad noored külastavad arhiivi. Nad saavad meie kohta teavet Austraalia eestlaste koduleheküljelt.
Baltic Heritage Networki konverents peeti juulikuus Tartus. Arhivaar Maie Barrow pidas seal ettekande „Kes? Kus? Mida? Uurijad – Eesti Arhiiv Austraalias“. EAA nõukogu esimees Terry Kass pidas ettekande esimesest eestlasest, kes said Austraalia kodakondsuse
Finding Sickler – A romp through the records. EAA kauaaegne uurija Anne Smith selgitas oma ettekandes, kuidas leida interneti kaudu andmeid emigrantide kohta Austraalia mäluasutustest. Konverentsi abstrakte on võimalik lugeda Baltherneti koduleheküljel
http://www.balther.net/.
Augustis toimunud Lääneranniku Eesti Päevadel Seattle’is peeti poolepäevane seminar. Arhivaar Maie Barrow pidas seal ettekande „Eestlased Austraalias“.
Septembris toimus National Maritime Museumis Eestit tutvustav päev. Terry Kass kõneles seal Julius Sicklerist, Maie Barrow esitas ülevaate eesti ajaloost ja eestlaste elust ja tegevusest Austraalias. SES kunsti- ja käsitööringi poolt oli rahvariiete näitus ning Külliki Poole tutvustas meie rahvariideid ja ehteid.
Aasta jooksul oleme korraldanud kolm näitust. Esimene – „DP laagri elu“ – tutvustas arhiivis leiduvat materjali ajast, mil meie rahvas Austraaliasse tuli. Sel näitusel sai meie noorem põlvkond ettekujutuse tegevusest põgenikelaagrites. Väljapanekute hulgas oli fotosid rahvatantsurühmadest, aga ka kunsti- ja käsitööesemeid, samuti materjale kirikliku, skautliku, sportliku, eestikeelsete koolide ja teatrite tegevusest.
Augustis oli väljapanek ajalehe „Meie Kodu“ tegevusest viimase 60. juubeli puhul.
Praegune näitus tutvustab rahvatantsurühmade tegevust.
Arhiivi igapäevane töö jätkub aeglaselt, aga järjekindlalt. Loodame sel aastal „Meie Kodu“ surmakuulutused ja isiklike dokumentide kataloogid arhiivi kodulehe kaudu internetti panna. Fotode sorteerimine on aeglane töö, eriti kui puuduvad nende allkirjad. Meil on vähe Melbourne’is peetud Eesti Päevade fotosid. Kui keegi oleks nõus oma fotod meile andma, oleksime väga tänulikud. Samuti võtame hea meelega vastu DP-laagrite fotosid. Palume aga need varustada kirjeldustega (kes? kus? millal? jne).
Pühendame ka palju aega isikute otsimisele. Sellekohaseid küsimusi tuleb peamiselt Eestist, aga ka mujalt.
2009. a. õnnestus meil jälle saada toetust Rahvuskaaslaste Fondilt Baltherneti konverentsil osalemise kulude katteks ja Hans Vilperi albumite „Eestlaste põgenemine kodumaalt – Pagulaselu Rootsis sõnas ja pildis, 1944-1946“ digiteerimiseks. Oleme selle tööga väga rahul ja andsime ühe koopia fotode CDst Rootsi eestlastele. Juulis tõi arhivaar tagasi SES „Linda“ lipu, mis oli Eesti Rahva Muuseumis Tartus restaureerimisel. Selle töö kulud kattis Rahvuskaaslaste Fond.
Meie arhiivis töötavad Eili Annuk, Maie Barrow, August Kangro, Mara Piira, Reet Simmul, Elvi Suviste ja Jüri Woan.
Täname kõiki, kes on meie tööle kaasa aidanud ja selle vastu huvi tundnud. Arhiiv on aasta jooksul avatud igal kesknädalal kella 10st h. kuni kella 3ni pl. Külalised on alati teretulnud, aga palun helistage ette arhivaar Maie Barrow’le: telefon (02) 9399 7636 (kodus) või mobiil 0422 215 864.
Külastage ka meie kodulehekülge:
http://archives.eesti.org.au E-post
Maie Barrow
arhivaar
Reet Simmul
abiarhivaar
