Neli esimest artiklit on pühendatud Eesti kaasaegse arhiivinduse kujunemisele ja seda protsessi mõjutanud teguritele. Klaus Neitman kirjutab baltisaksa seisuslikest arhiividest aastatel 1880 – 1920, Indrek Jürjo reformidest Eestimaa rüütelkonna arhiivis I maailmasõja eel, Peep Pillak baltisaksa ja saksa mõjutustest Eesti arhiivindusele ning Raimo Pohjola analüüsib Saksa, Vene, Rootsi ja Soome mõjutusi Eesti arhiividele.
Järgmised neli artiklit tutvustavad Eesti arhiive teiste maade ja rahvuste ajaloo uurimisel ning Eesti kohta käivaid allikaid teiste maade arhiivides. Tapio Salminen keskendub Tallinna Linnaarhiivi kogudele Soome keskaja uurimisel, Kari Tarkiainen tutvustab Rootsi Riigiarhiivi Livonica kollektsiooni, Torkel Jansson kirjeldab rannarootslasi käsitlevaid allikaid Eesti arhiivides, parun Volker von Buxhoeveden tutvustab oma perekonnaloo dokumente Eesti ja teiste Euroopa maade arhiivides alates 12. sajandist.
Kolm artiklit annavad ülevaate Eesti arhiivide saatusest II maailmasõja ajal. Wilhelm Lenz keskendub kultuurivarade küsimusele seoses baltisakslaste ümberasumisega Saksamaale 1939 -1941, Lea Kõiv kirjeldab Tallinna Linnaarhiivi kogude saatust sõjakeerises ja Dirk-Gerd Erpenbeck Narva Linnaarhiivi aastatel 1941 – 1944.
Kaks viimast artiklit tutvustavad Marburgis asuvat Herderi Instituudi dokumendikogu. Peter Wörster annab ülevaate dokumentidest Baltimaade kohta üldiselt ja Dorothee M. Goeze lähemalt Estica kollektsioonist.
Eesti Arhivaaride Ühingu esimene trükis „Die Archive Estlands im europäischen Kontext / Estonian Archives in the European Context“ on illustreeritud fotode ja dokumentidega ning varustatud nimeloendiga. Huvilistel pöörduda: Margus Lääne (Riigiarhiiv, Maneeži 4, Tallinn 15 019), e-mail: , telef. 555 71163.
Koostajad
