Loodan, et mu head sõbrad majandusklubist sellest pealkirjast midagi sarkastilist välja ei loe.See on päris sõbralik müks, mille kutsus esile foorumi nimetus „äri talk“ (miks te miksite?). Mäletan väga hästi, kuidas see nimetus naljaga pooleks paika pandi, kannatagem nüüd ka väike heatahtlik tögamine välja. Puritaanlastele meeldetuletuseks: väljend „import-eksport“ ei häiri kedagi, kuigi ka seda võiks eestipäraselt sisse- ja väljaveoks nimetada. Nii et olgem rahul ja mingem päevakorras edasi.
See oli kolmapäeva, 28. märtsi õhtul, kui vestlus mainitud teemal Eesti Maja kristallsaalis aset leidis. Algus viibis ja venis pisut, isegi avatud baaril polnud esiotsa piisavalt tõmbejõudu. Tuli tõdeda, et ärimeeste veerand on märksa pikem kui akadeemikute oma. Kuid kui asi kord käima läks, siis ta käis päris korralikult. Tuli küllalt kuulajaid ja isegi lektorid jõudsid kohale.
Õhtu avas Jaan Arro, kes teatas, et vestlus on kakskeelne nagu Kanadagi, ainult meil on teiseks keeleks prantsuse keele asemel eesti keel. Ettekanded toimuvad noorema generatsiooni ja võimalike mitte-eestlaste huvides inglise keeles. Neile järgneb diskussioon, kus võib küsimusi esitada ja vastuseid saada selles keeles, mis kellelegi mugavam. Ta juhtis ka tähelepanu ukse kõrvale paigaldatud lauakesele EKNi Eesti-aineliste broshüüride ja muude väljapanekutega.
Uno Jaason tutvustas kolmeliikmelist vestluspaneeli: Hillar Sõrra, Ron Kuus ja Allan Liik. Kõik kolm on aktiivselt ja edukalt tegelenud import-ekspordi alal ning valmis jagama oma kogemusi kuulajaskonnaga.
Hillar Sõrra kui aktiivse sportlase tähelepanu on alati olnud tervishoiul. Kunagi importis ta Uus-Meremaalt mett, kuid hiljem muutus see valdkond ebapraktiliseks liigse kulukuse tõttu. Tuli hakata silmitsema teisi alternatiivravimeid. Kõigil kemikaalidel, millega tänapäeval inimesi ravitakse, on kõrvalmõjud, mis paratamatult tekitavad uusi hädasid, vahel hullema kui see, mida ravitakse. Sõrra lühiettekandest jooksis punase niidina läbi juhtmõte: ära püüa müüa ega levitada ühtki produkti, mille otstarbekusse sa ise uskuda ei suuda.
Ron Kuus oma ettekandes ei puudutanud üldse produkte, mille vahendamisega ta tegeleb. Kuid ta andis hulga praktilisi näpunäiteid, mida sel alal tegutsejal tarvis läheb. Kõigepealt tuleb hästi tunda oma turgu ja produkti. Pead teadma, mida müüd ja kellele. Lisaks hulk pisiasju nagu pakkimine, kindlustus ja palju muud, mis pealiskaudsel vaatlusel silma ei paista, kuid mis kõik äriedukust mõjutavad.
Allan Liik jätkas sama suunda. Tema peamiseks produktiks on liiklusmärgid, millel impordi ega ekspordiga palju tegemist polegi. Äriprintsiibid on aga samad. Algas oma ettevõtet põhikapitalita ja ei kasuta siiani täisajaga palgalist tööjõudu. Tal oli terve hulk juhtmõtteid, milledest mõned meelde jäid ja märkimist väärivad: ole järeleandmatu ja visa; väldi pangalaenu; püsi reaalsuse piirides; hoia oma rahalised vahekorrad valitsusega korras; kohtle oma klientuuri kui oma peret, kuid ära iial palka töölisteks pereliikmeid või lähedasi sõpru.
Küsimuste ajal asus Uno Jaason tegutsema moderaatorina, juhtides vestlust vilunult ja osavalt. Sõnasoovijate arvukusest ilmnes, et ettekanded olid olnud huvipakkuvad. Näiteks oldi huvitatud, kas oleks praktilisem muuta oma ettevõte aktsiaseltsiks või jääda tegutsema eraisikuna. Arvamuste enamus tundus kalduvat aktsiaseltsi kasuks. Päriti ka võimaluste kohta korraldada kaubavahetust Eestiga. Ei leidunud kedagi, kes oleks seda eriti praktiliseks pidanud. Lähemalt peatus sel teemal Allan Liik, kelle kohta hiljem vabamas õhkkonnas tähendati, et Tallinnas hiiukeelseid teeviitasid paigaldada pole mõtet, ajab liikluse veel hullemini sassi, kui see juba on.
Lõppsõna lausus ja tegi õhtust kokkuvõtte klubi president Eneri Taul. Seejärel siirduti saali põhjapoolsesse serva, et veini, juustu ja pirukate juures vestlust vabamas vormis jätkata. Jätkatigi ja nüüd oli ka eesti keelt kuulda. Kui ametlikus osas oli jäädud üksmeelselt ükskeelseks, siis nüüd segunesid talk ja jutt päris lahedalt. Ja selgus ka, et nagu polnud ruttu algusega, polnud kellelgi kiiret ka lõpetamisega. Jäägem siis järgmist huvitavat vestlust ootama.
Eesti ärirahvas talkis import-ekspordi teemal
Eestlased Kanadas | 05 Apr 2007 | Eerik PurjeEWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
