Meie tervishoiu üks suuremaid puudusi on ülepolitiseeritud juhtimine. Kahetsusväärselt tehakse kogu rahva tervist mõjutavaid otsuseid lähtudes poliitikute muljetest ja arusaamadest, mitte aga inimeste vajadustest ja arstide ning tervishoiuspetsialistide seisukohtadest. Haiglate nõukogudes istuvad poliitikud ja juhatusedki koostatakse liiga sageli erakondliku kuuluvuse järgi. Värskeim näide poliitilise juhtimise ebapädevusest on praegune riigi valmisoleku puudumine gripiepideemiaks, tervishoiusüsteemi koordineerimatus ja kaootiline ning kontrollimata teabe edastamine avalikkusele.

Eesti Arstide Liit kutsub üles tervishoiu korraldamisel lähtuma põhimõttest, et kõikidele inimestele, sõltumata elukohast või sissetulekust, oleksid tagatud võrdsed võimalused arstiabi saada. Tuleb jõuda ühiskondlikule kokkuleppele, missugusel tasemel tervishoidu me soovime ja vajame, alles siis saab otsustada rahastamissüsteemi üle. Praegu tehakse valikuid täpselt vastupidises järjekorras: tervishoiusüsteemi toimimine ja inimeste kindlustatus arstiabiga sõltub sellest, kui palju sotsiaalmaksu eelarvesse laekub.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on Euroopa riikides sotsiaalkulude osakaal sisemajanduse kogutoodangust keskmiselt 26%. Eestis on see 12% ehk üle kahe korra väiksem, millega oleme riikide pingereas kindlalt viimased. Arstkond on hämmingus peaministri avaldusest, mis käsitleb sotsiaalmaksu vähendamist, kuna see raskendaks veelgi abivajajate olukorda ning halvendaks arstiabi kättesaadavust. Arstide liit ei pea õigeks, et suhtumises inimestesse ja nende tervisesse on Eesti riik üha kaugenemas euroopalikest väärtustest.

Pärnus, 28. novembril 2009

Märkmed: