Pärast uue töölepinguseaduse jõustumist tuli kõigi arstide-õdede kindlustunnet haavav hoiatusteade Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, kus seaduse jõustumise päeval said koondamisteate 26 õde ja hooldustöötajat.
Läinud aasta esimesel poolel võtsid tervishoiuametist välismaal töötamise tõendi välja kokku 70 arsti, neist 15 hambaarsti. Eilse seisuga on sel aastal sama teed läinud 60 arsti, neist üheksa hambaarsti.
Pärnu haigla juht Urmas Sule tunnistas, et arstide lahkumise risk on kogu aeg üleval. «Vahepeal oli trendiks see, et väga paljud arstid hakkasid minema välismaale residentuuri, ja kuna arstid on euroliidus väga atraktiivne tööjõud, siis on meie noortel arstidel lihtne oma tööd ja elu alustada välismaal,» tõdes Sule.
Lahkujate probleemi on püüdnud lisaks Pärnu haiglale ennetada ka näiteks Lõuna-Eesti haigla, mis on viimased viis aastat panustanud sellele, et Võru külje all mändide all paiknev raviasutus oleks atraktiivne just residentide seas. Neile on loodud eraldi pansionaat ning sügisest oodatakse haiglasse kahte noort kirurgi.
«Täna on Eestis ja kogu maailmas seis selline, et arst on vabakutseline enese oskuste ja kunsti müüja. Kui kunagi arvati, et arst peab elama haigla lähedal, siis täna see üldhaiglate puhul paika ei pea ja arstid valivad töökoha, kus neile tingimused kõige sobilikumad,» tõdes haigla peaarst Rein Kermes ning rõõmustas, et äraminekumõtteid ei ole majast tema kõrvu kostunud.