See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/eesti-aruanne-eestlaste-elukvaliteet-on-madal-delfi/article19346
Eesti: Aruanne: eestlaste elukvaliteet on madal DELFI
17 Mar 2008 EWR Online
www.DELFI.ee
Peep Mühls

Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimehe Peep Mühlsi sõnul tuleb Eesti Inimarengu Aruandest 2007 välja, et eestlaste elukvaliteet on võrreldes teiste eurooplastega madal.

Peep Mühls ütles intervjuus ETV hommikusaatele “Terevisioon”, et me oleme juba harjunud kuuluma kõrgliigasse ja majandusarengu mõttes võisime seni sinna kuuluda, kuid kui vaadata elukvaliteeti, siis oleme alamliigas, vahendab ETV24.

Ka aruande peatoimetaja Mati Heidmets märkis, et seni on meid rahvusvahelises ÜRO pingereas ülespoole viinud haridus ja kiire majanduskasv, kuid ettepoole ei luba meil tõusta oodatav eluiga, eriti seetõttu, et just Eesti meeste keskmine eluiga on Euroopa üks madalamaid.

Heidmetsa sõnul tuleb aruandest välja, et Euroopa võrdluses ei ole me kõrgharidusega inimeste osas sugugi esiotsas, vaid keskel. Eraldi teemana on aruandes käsitletud elukestvat õpet ja ka selles osas on meil veel arenguruumi.

Peep Mühls tõi negatiivse poole pealt välja veel ühiskonna vähese sidususe. “Oleme ehitanud päris ilusa ja tugeva riigi, me võime selle üle õnnelikud olla aga kui tugev on meie ühiskond — omavaheline sidusus ja kokkukuuluvus — see on suur küsimärk. Ma ei mõtle seda, et me peaks kõik ühte moodi arvama, vaid seda, kui tugevalt on ühiskond valmis mobiliseeruma teatud asju ära tegema, võtma uut kursimuutust.”

Mati Heidmetsa sõnul peaks rohkem arutlema majandusarengu stsenaariumide üle. “Meie praegune majandusstruktuur, mida me toodame ja mis viisil me toodame, ei vii meid Euroopa parematega ühele joonele.”

Hea näitena tõi Heidmets välja rahva kõrge usalduse riigivõimu vastu. “Erakondade ja riigikogu vastu ei ole usaldus nii suur, kuid kõikide teiste institutsioonide suhtes on usaldajaid oluliselt rohkem kui mujal Euroopas.”

Veel tuleb aruandest välja, et täna ei ole enam sobilik rääkida, kuidas eestlased ja muulased üldiselt suhtuvad integratsiooni, sest mõlema hulgas on väga erinevaid arusaamasid, alates lõimumist toetavast suhtumisest kuni selleni, et mingit integratsiooni pole üldse vaja. Heidmetsa sõnul on selliseid seinast-seina arvamusi enam-vähem võrdselt nii eestlaste kui muulaste seas.
Märkmed: