Eesti-Kanada parlamendirühma nimel tahan teid tervitada Eesti Vabariigi Euroopa Liitu astumise puhul!
Täna on Eestile suur päev, mida on salamisi aastaid oodatud. Seda on oodatud kui kindlustuspoliisi, mis peaks aitama meil üle saada hirmust, et võiksime ühel hektel jälle kaotada selle püha, mille eest me aastasadu võidelnud oleme - meie vabaduse.
NATO-ga liitumine lõi esimest korda ajaloos Eestile globaalse sõjalise kaitsekilbi, mida meie väike riik on oma ihaldatud strateegilise asupaigaga tõttu vajanud. Sama vajaliku, aga sisult majanduspoliitilise kaitsekilbi peab meile looma Euroopa Liit.
Mitte kõik eestlased ei ole nõus Euroopa Liidu teega. Paljusid teevad murelikuks Euroopa enda tulevikusuunad ja valikud Euroopa Liidu konstitutsioonilise leppe arutelu juures. Samas teame, et kaks kolmandikku eesti rahvast otsustas referendumil valida Euroopa Liidu üksi jäämise asemel.
Meil ei olnudki ju tegelikult suuri valikuid. Valitud tee on võibolla mitmes mõttes raskem, aga sama võrra ka turvalisem. Kui Eesti oleks naftapuurtornide või kullakaevanduste maa võiksime endale uhke üksiolemise luksust lubada. Kasinate maavarade ja madala tööviljakusega riigina ei ole meil vastu rinda tagumisest ja sõltumatuks eestlaseks olemisest palju abi. Kindlam valik oli meie majanduse ja tuleviku riskide maandamine globaliseeruvas maailmas.
Paljudele kodumaalt kaugel olevatele eestlastele teeb muret meie vabaduse saatus ja staatus. Vabadusel on mitu palet. Eestlase jaoks on vabaduse tunnetamine viimase kümne aasta jooksul palju muutunud. Sellest kirjutab viimases Eesti Ekspressis ka meie parlamendiühenduse aseesimees Sven Mikser. Kollektiivsest vabaduse tunnetamisest on saanud tähtsamaks isiklike vabaduste kogemine ja turumajanduse halastamatu reaalsus, kus iga inimene saab olla täpselt nii vaba, kui suur on tema isiklik majanduslik vabadus ennast teostada.
Eesti riik tervikuna on täna täpselt nii vaba, kui vabad on tema kodanikud oma isiklikke vabadusi ja võimalusi kasutades. Euroopa liidu raamides on meil nii võimalusi kui ka vabadusi kahtlemata rohkem, kui riiklikus tsitadellis elades. Jõukad ja edukad on tõepoolest need riigid, kus isiklikke vabadusi kõrgelt austatakse.
Eesti jaoks on oluline, et meie vabaduse alustalad ja sümbolid oleksid ka Euroopa Liidus au sees. Seda lubavad täna nii Euroopa Liidu põhiseadusliku leppe läbirääkimised, kui ka ratifitseeritud Nato laienemisleping. Seega ei ole täna Eesti suurim mure enam mitte kättevõidetud vabaduse pantiminie Euroopa ja NATO-ga liitudes vaid nende liitude täisliikmena oma erinevate vabaduste ja õiguste teostamine.
Esimesest maist alates on Kanada kodanikel taas Eestisse viisavaba sissepääs. Eks ole seegi kujukas näide, et riikide vahelises suhtlemises on nüüd vähem kaalu diplomaatide isikel kapriisidel, mis omal ajal viisavabaduse kanadalastele lõpetasid. Eesti peab nüüd järgima Euroopa eeskuju kolmandate maadega suhtlemisel ja kolmandad rigid peavad omakorda hakkama Eestile sama usalduskrediiti pakkuma, mida nad vanadele Euroopa liikmesriikidele on seni pakkunud. Eesti poolne viisavabadus avab Kanadale vastukäigu võimaluse ja võib seega lähitulevikus oluliselt lihtsustada ka Eestlaste, kui Euroopa kodanike Kanadasse reisimist. Viisavabade riikide nimekiri on Kanada valitsuse poolt praegu läbi vaatamisel ja Eestil on suur võimalus saada esimeses ringis sellesse nimekirja lülitatud.
Möödunud nädalal kohtusin Kanada suursaadikuga Eestis, Hr.Robert Andrigoga, kes tutvustas Kanada riigi edaspidiseid same suhetes Eestiga. Kanada valitus on huvitatud senisest tunduvalt tihedamast koostööst Eesti, kui Euroopa Liidu liikmega. Kanada on hiljuti sõlminud kahepoolse kokkuleppele Euroopa Liiduga, mille alusel tõhustab ta mitmetasandilist koostööd ka Eestiga ja on selleks Kanada riigi eelarves ette näinud märkimisväärseid rahalisi vahendid. Olulisemad neist saavad olema noorsoo vahetusprogramm; teaduse-, IT- ja innovatsiooni alane koostöö ning Eesti kaasamine rahvusvahelisse doonorlusprogrammi. Globaalse assisteerimisprogrammi osana saavad eestlased kanadalastelt vajaliku koolituse osalemiseks partnerlusprogrammides kolmandate riikidega. See loob Eestile uued majanduslikud võimalused ja annab kogemused, mida meil täna veel ei ole.
Seda, kui oluliseks muutub sotsiaalne dialoog kõigi poolte vahel näitas ilmekalt uue Töölepinguseaduse arutelu Riigikogus, kus esialgsest seaduseelnõust jäid järele ainult riismed ja lõplikku lahendust ei ole tänaseni veel leitud. “Hooliva turumajanduse” kujund on järjest tihedamini Eestis kõnepruugis ja siin peab riik hakkama tegema tegema väga olulisi valikuid laial skaalal: üliliberaalsest turumajandusest kuni sotsiaaläärmuseni välja. Need valikud ei saa kerged olema. Samas ei saa ega peagi kõike Euroopast automaatselt üle võtma. Kanada kogemus Eesti jaoks täna valikute tegemisel olulisem, kui kunagi varem.
Soovin kõigile Eestlastele peatset turvalist kodumaale saabumist, kus sinimustvalge kõrval lehvib nüüd ka sinikollasetäheline. Kohtume laulupeol!
Imre Sooäär
Eesti- Kanada parlamendiühenduse esimees.