Eesti asub tunnustama Soome ärikeeldusid ERR

Kuumad uudised | 11 May 2009 | EWR

Justiitsministeeriumis valmis värskelt määruse eelnõu, mille jõustumisel asub Eesti esimese riigina tunnustama just Soome kohtutes inimestele määratud ärikeeldusid.

Eesti pankrotiseaduses on seni kasutamatult seisnud punkt, mille kohaselt võib justiitsminister kehtestada loetelu, milliste välisriikide õigusaktide alusel määratud ärikeelde Eestis tunnustatakse.

Reedel teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks saadetud eelnõu on küll vaid ühelauseline - Eesti Vabariik tunnustab Soome Vabariigi õigusaktide alusel määratud ärikeeldusid - kuid tähendab sisuliselt seda, et notarid ja äriregistri pidajad saavad keelduda Soomes ärikeelu saanud inimestega toimingute tegemisest.

Sellega muutub Soomes ärikeelu saanud inimestel võimatus Eesti ettevõtlusmaastikul legaalselt tegutseda.

Lisaks notaritele ja äriregistrile saavad andmeid Soomes kehtestatud ärikeelduda kohta vajaduse korral ka riigiasutused. Soomes määratud ärikeeldude andmed on Eestis mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.

Justiitsministeerium märgib eelnõu seletuskirjas, et tulevikus on ministri määrust võimalik täiendada ka teiste riikide ärikeeldude tunnustamisega.

Pankrotiseaduse kohaselt peavad Eestis tunnustatavad ärikeelud olema määratud kohtu poolt ning nende eeldused ja sisu olema sarnased Eesti õiguse alusel määratavatele ärikeeldudele. Tunnustatavate ärikeeldude ajaline kestus on määratud vastava välisriigi õigusega, Eestis kohaldamise ulatus Eesti õigusega.

Justiitsministeerium plaanib määruse rakendamiseks kulutada 99 000 krooni RIA (Riigi Infosüsteemide Keskus) eelarvest, et katta Soome ärikeeldude andmete äriregistri infosüsteemi laadimise ja kohtute registriosakondade rakendustarkvara muudatuste kulud.

Eestis määratakse ärikeeldusid füüsilisest isikust võlgnikele, kes ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

Kui pankrotivõlgnik on juriidiline isik, võib kohus määrata, kelle suhtes juriidilise isiku vastutavatest isikutest kehtib äritegevuse keeld. Kui on tegemist pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase vms kuriteoga ning võlgnik on jõustunud kohtulahendi alusel süüdi mõistetud, võib kohus Eestis määrata, et ärikeeld kehtib ka kolme aasta jooksul pärast pankrotimenetluse lõppu.

Aivar Pau

Kuumad uudised

Where did you buy Estonian black bread ‘must leib’ in Sydney in 1953? (2)