Tallinna Bibliofiilide Klubi nimel
Käesoleva aasta 19. jaanuaril oma 75. juubelisünnipäeva tähistava Vallo Rauna nimi on muutunud avalikkuse jaoks juba ammu Eesti bibliofiili sünonüümiks ja seda hoolimata asjaolust, et pikki aastaid töötas ta viljaka kultuuriajakirjanikuna ning on kirjutanud muuhulgas ka kenakese hulga näidendeid ja kuuldemänge ning lisaks sellele ka ühe tähelepanu äratanud lühiromaani („Taave“ 1988). Püüdmata neid aspekte tema tegevuses vähimalgi määral pisendada, tuleb ikkagi tunnistada, et ajalukku läheb Vallo Raun eelkõige Eesti bibliofiili võrdkujuna.
Keegi ei tunne Eesti raamatulugu temast paremini ning vaieldamatult on ta Eesti kõige hinnalisema erakogu omanik. Kellelgi pole Eestis nii palju uunikume kui Vallo Raunal ja küllaltki suure osa oma kogu haruldustest on ta nooremas põlves mahajäetud taludest leidnud ja enda jaoks talletanud. Teistest bibliofiilidest erinevalt on Vallo Raun tutvustanud Eesti bibliofiilia arengulugu ka kirjasõnas. Seejuures on teda alati iseloomustanud eruditsioon, isiklik ja isikupärane, sageli varjamatult emotsionaalne vaatenurk raamatuloole ning püüe oma bibliofiiliaalast tegevust mõtestada ja kriitiliselt hinnata. Ta on veendunud, et haruldane raamat tõelisest raamatusõbrast omaniku erakogus võib tuua palju rohkem kasu kui kusagil riikliku mäluasutuse hoidlas. Sellest lähtuvalt pole Vallo Raun oma kogu haruldusi kunagi kiivalt „vaka all“ hoidnud. Aastate jooksul on ta korraldanud märkimisväärsel hulgal näitusi oma kogu haruldustest. Praegugi on Viljandi Linnaraamatukogus eksponeeritud Vallo Rauna vanade seinakalendrite näitus, millele lisandub 15. jaanuaril avatav tema juubelile pühendatud erinäitus „Eesti esimesi klassikuid“.
Sündinud on Vallo Raun Pärnus, kuid üles kasvanud siiski Tallinnas, kus lõpetas 1959. a. Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti keele ja kirjanduse erialal. Pikki aastaid töötas ta ajakirjade „Kultuur ja Elu“ ning „Teater.Muusika.Kino“ toimetuses, viimati peatoimetaja asetäitjana. Pöördelistel aegadel sai temast Eesti Raamatuühingu viimane esimees. Need olid aastad, mil Raamatuühing reorganiseerus, ühingu egiidi all kirjastati terve rida fac simile väljaandeid ning hakati korraldama raamatuoksjoneid. Kui 1977. a. loodi Tallinna Bibliofiilide Klubi, sai Vallo Raunast üks selle aktiivsemaid liikmeid. Tänasel päeval jagab Vallo end oma kahe kodu – Tallinna ja Suure-Jaani – vahel, kuid Tallinnas olles võtab praegugi osa Tallinna Bibliofiilide Klubi üritustest.
Õnnitleme juubilari sünnipäeva puhul ja soovime uusi kordaminekuid Eesti bibliofiilse mõtte arendamise vallas. Vallo Raunal on selles suhtes veel vägagi palju öelda!
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
