Autor: Raimo Poom epl.ee

Rahandusministeeriumis äsja valminud riigiasutuste palgaanalüüs toob eredalt välja hirmsuured käärid, mis valitsevad Eesti ja Soome paberimäärijate tasustamises võrreldes riikide keskmiste palkadega.

Uuringu tulemuste järgi maksab Eesti valitsus peamiselt laua taga istuvatele bürokraatidele 26 protsendipunkti enam palka, kui Soome riik peab vajalikuks seda teha. Seevastu makstakse üldarvestuses keskmisest palgast väiksemaid tasusid sellistel riigi poolt tasustatavatel aladel nagu haridus või tervishoid. Tervishoiu valdkonnas ulatuvad palgad 98%-ni Eesti keskmisest töötasust ja hariduses vaid 84%-ni.

Eesti keskmine brutopalk oli statistikaameti andmetel eelmise aasta neljandas kvartalis 12 270 krooni ning võrreldes tunamullusega tõusid töötasud siinpool Soome lahte üle 20%.



Uuringu autorid tõdevad, et kui muidu on riik bürokraatide tasustamisel käitunud tagasihoidlikult, siis eelmisel aastal Eestit tabanud palgaralli ajal mindi kasvutempost isegi mööda. “Avaliku halduse tegevusala palgakasv oli aastatel 2000–2006 Eesti keskmise palga kasvutempost aeglasem. Kuid 2007. aasta keskmine palgatõus avalikus halduses kiirenes ning ületas keskmise palga kasvu,” sedastatakse uuringus.


Uuring ei leia põhjust


Rahandusministeeriumi uuringus üritatakse põhjendada, miks on avaliku sektori palgad võrreldes riigi keskmisega paigast ära. Palgaerinevusi võib seletada haridustaseme ja vanusega. “Kui erasektoris oli 2006. aastal alg- ja põhiharidusega töötajate osakaal 12%, siis avalikus sektoris vaid 5%. Kõrgharidusega töötajate osakaal aga oli erasektoris 29% ja avalikus sektoris 52%,” kirjutatakse raportis.

Samal ajal ei saa riigiametnike töötasusid selgitada vanuse ja tööstaaþiga seotud kogemustega. “Kõrgemal haridustasemel peaks suurem töökogemus üldjuhul kindlustama kõrgema palga, mis ei tarvitse kehtida madalamat kvalifikatsiooni ja haridust nõudva töö puhul. Kuid vanusstruktuur oli 2007. aastal avalikus sektoris enam-vähem sama, mis kogu majanduses, kuigi eelnevatel aastatel on 25–49-aastaste vanusrühma osakaal olnud mõnevõrra kõrgem. Seega ei anna vanusstruktuuri erinevused lisaargumente ühe või teise sektori eelistamiseks,” nenditakse kõrgete palkade põhjendamatust.

Lisaks näitab uuring, et rahvusvahelises võrdluses on noorte ehk alla 25-aastaste osakaal Eesti avalikus sektoris suhteliselt suur – umbes 10%. Soomes on selle vanusrühma osakaal pea kolm korda väiksem.

Raportis nenditakse ka, et avaliku sektori palkade kasvu piiramisel või külmutamisel oleks suhteliselt väike mõju inflatsiooni suurenemisele.

“Kindlasti on olemas palgafondi külmutamisel signaliseeriv mõju erasektorile, aga selle mõju hindamine on sisuliselt võimatu. Avaliku sektori palgafondi külmutamine saab toimuda eeldusel, et valitsus sellega ülejääva raha säästab ja kokkuhoid peab olema saavutatud läbi efektiivsuse tõusu ilma avaliku sektori toimimist ja jätkusuutlikkust ohustamata,” kirjutasid uuringu autorid raportis.


Palgakasv jätkub ka sel aastal


•• Aprillis vähendas rahandusministeerium võrreldes mullusega selle aasta majanduskasvu prognoosi pea kaks korda. Nüüd on see ministeeriumi ennustuse järgi vaid 3,7%. Eesti Pank pidas tõenäoliseks 2%. Ametnike palgakasv tundub selle kõrval lausa kosmiliselt kiire.

•• Rahandusministeeriumi riigiasutuste palgaanalüüsi kohaselt kasvavad ametnike palgad võrreldes eelmise aastaga kõige kiiremas tempos kaitseministeeriumis ja selle haldusalas, kokku 18%. Eelarvekärbetest pääsenud riigikaitsjatele järgnevad välisministeerium (15%), siseministeerium (13%) ja justiitsministeerium (13%).

•• Raporti järgi jääb palgatõus ka kõige kesisema majanduskasvulootusega võrreldes väiksemaks ainult Juhan Partsi juhitavas majandusministeeriumis, kus see ulatub vaid 0,1%-ni.

•• Kõrgeim keskmine palk 2007. aastal oli endiselt prokuratuuris – 29 074 krooni – ja madalaim sotsiaalkindlustusametis – 9746 krooni. Ka 2006. aastal oli kõrgeim keskmine palk prokuratuuris, kuid toona oli madalaim palk tervisekaitseinspektsioonis.

Märkmed: