Silver Tambur
www.DELFI.ee
Alates detsembrist käivitub rahvusvaheliselt ambitsioonikas plaan, mille järgi saavad Eesti e-residentsust taotleda kõik need Euroopa Liidu ja kolmandate riikide kodanikud, kes ei ole Eesti residendid. E-residentsuse mõte on, et selle abiga saavad inimesed üle maailma ligipääsu Eesti e-lahendustele ning ühtlasi suureneks Eesti tuntus maailmas ja nende inimeste arv, kes ennast riigiga assotsieeriksid. Viimane on oluline julgeoleku seisukohalt.
Selleks, et ambitsioonikas e-residentsuse plaan käivituks, võttis riigikogu alles paar nädalat tagasi 80 poolthäälega vastu valitsuse algatatud seadusemuudatused, mis võimaldavad isikule, kes ei ole Eesti kodanik ega Eesti välismaalasest elanik, anda isikut tõendava dokumendina välja digitaalne isikutunnistus.
Arengufondis e-residentsuse projektijuhina töötava Kaspar Korjuse sõnul on praegu e-residentsuse infolistis läbi e-Estonia.com veebilehekülje registreerunud 8972 inimest. Need on inimesed, kes on uue skeemi vastu huvi üles näidanud, kuid see ei tähenda tingimata, et nad ka registreeriksid, kui see võimalus selle aasta lõpus esimest korda tekib. Huvilised on peamiselt järgnevatest riikidest: USA, Soome, Kanada, Suurbritannia, India, Austraalia, Venemaa ja Saksamaa.
Siseministri käskkirjaga võib kaaluka avaliku huvi korral e-residendi digitaalse isikutunnistuse välja anda ka isiku taotluseta - nii öelda eriliste teenete eest. Nii on plaanitud, et Eesti esimesteks digi-residentideks saavad ilma taotluseta Briti ajakirjanik ja kolumnist, Eestile maailmas palju reklaami teinud Edward Lucas, ning Eesti päritoluga USA riskikapitalist Steve Jurvetson.
E-residentsus ei saa olema vaid ilus nimi kuvandil. Uutele Eesti digi-kodanikele hakatakse väljastama ka ID-kaardi sarnaseid vahendeid, kuid erinevalt Eesti kodanike ja alaliste elanike taskus olevast ID-kaardist ei ole e-residentide omal näiteks fotot, seega ei saa sellega päris maailmas oma isikut tõendada. Küll aga kõlbab see virtuaalmaailmas – Eesti e-teenustesse sisselogimiseks ja digiallkirja andmiseks.
Rõhutada tuleb, et e-residentsus ei anna välismaalastele võimalust osaleda Eesti e-valimistel või muid õigusi, mida seadused annavad Eesti kodanikele või alalistele elanikele. Projektijuhtide plaani kohaselt aitaks e-residentsus kaasa välisriikides elavate välismaalaste kaasamisele Eesti arendamisse, muutes Eesti maailmas unikaalse lahenduse pakkujana atraktiivseks majandus-, teadus- ja hariduskeskkonnaks. Samuti teeks see elu lihtsamaks Eestis ajutiselt viibivatel diplomaatidel, aukonsulitel, ettevõtjatel ja nende perekonnaliikmetel. Hetkel on neile mureks, et Eestis liigub järjest enam teenuseid digitaalsele kujule, aga ilma ID-kaardita puudub neile ligipääs ning igapäevaelu muutub tülikaks.
PIN-koodidega digi-ID kaardi saamise eelduseks saab olema sõrmejälgede põhjal tehtav tugev taustakontroll ning e-residendid peavad teadvustama, et tegu on mitte õigusega, vaid hüvega, mille väljastamine on Eesti riigi otsustada. See tähendab, et riik saab teha ka otsuse e-residentsust mitte väljastada.
E-residendi digi-ID hakkab välja andma politsei- ja piirivalveamet. Isikute tuvastamise ja isikut tõendavate dokumentide väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise ning dokumente taotlenud isikute üle peab arvestust samuti politsei- ja piirivalveamet. E-residendiks saada soovivad maailmakodanikud peavad taotluse esitamiseks maksma ka 50 eurot riigilõivu.
Eesti e-residendiks registreerimise vastu on huvi väljendanud 9000 inimest üle maailma
Eestlased Eestis | 30 Oct 2014 | EWR
Eestlased Eestis
TRENDING
