Võõrtööjõu massiline tulek Eestisse on paratamatu ning see võib alata juba lähima aastakümne jooksul, ennustas Estonian Business Schooli (EBS) rektor Madis Habakuk.

Aastatel 1990-1995 langes sündivus Eestis 25.000 sünnilt 12.000-13.000 sünnini aastas ning «rahuaja tingimustes pole mulle teada teist analoogset olukorda,» ütles ta demograafia ja majandusarengu seminaril «Eesti 2050.»

Aastatel 2010-1015 tuleb igal aastal tööturule 11.000 inimest vähem, ennustas ta.

Habakuke sõnul tähendab see, et puudujäävad töökäed tuleb asendada immigrantidega ning kümne aasta jooksul rändab sisse 110.000 võõrtöölist koos perekondadega.

EBSi rektori hinnangul tähendaks tööjõu puudujääk seda, et tõusevad töötajate palgad, kuid tööviljakus langeb, tõuseb ka toodete-teenuste omahind langeb kvaliteet.

Kokkuvõttes tähendab tööjõu puudus Eesti konkurentsivõime langust ja majanduse ning sotsiaalrahade mahu vähenemist.

Habakuk kinnitas, et immigratsiooni edasilükkamisega oleme juba hiljaks jäänud ning meie võimalus peitub suunatud immigratsioonis, mis toimuks ülikoolide ja tööandjate kaudu kvootide ja kvaliteedinõuete alusel.

Vaba või poliitilistest kaalutlustest lähtuva sisserände nõrkustena tõi Habakuk välja arusaamatused kultuuride vahel ja eesti keele ja kultuuri nõrgenemise.

Võimaliku immigrantide lähtepiirkonnana nimetas Habakuk endist plaanimajanduse ala ja Kagu-Aasiat.

Ehkki me võime tahta inimesi sisse tuua Euroopast, Põhja-Ameerikast ja Austraaliast, puudub Habakuke hinnangul sealsel tööjõul motivatsioon Eestisse tulla.

Habakuk rõhutas oma ettekandes ka Eesti ühiskonna madalat immigratsioonitaluvust. «Pressi positiivne või negatiivne suhtumine võib osutuda määravaks,» lisas rektor.

Märkmed: