Keskvalitsuse (peamiselt riigieelarve) puudujääk kasvas augusti lõpuks 697 miljoni euroni, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 19 miljoni euro võrra suurem. Sügavama puudujäägi põhjustasid nii mittemaksuliste tulude väiksem laekumine kui hoogsalt kasvanud investeeringud ja majandamiskulud, mille taga on peamiselt kaitseotstarbelise varustuse hanked. Augustis püsis maksutulude kasv kiire, peamiselt juriidilise isiku tulumaksu hea laekumise tulemusel. Ka kaheksa kuu kokkuvõttes on makse tasutud eelarves kavandatust enam, peamiselt tänu füüsilise ja juriidilise isiku tulumaksule. Seevastu mittemaksuliste tulude kaheksa kuu laekumine jäi eelmisele aastale alla nii omanikutulu kui ka CO2 ühikuhinna langusest tulenevale CO2 tulude laekumise vähenemise tõttu.
Sotsiaalkindlustusfondidel oli augusti lõpuks väike ülejääk. Tervisekassa ülejääk oli 11 miljonit eurot, mis on parem seis, kui kogu varasema aasta jooksul, mil oldi väikeses puudujäägis. Eelmise aastaga võrreldes on seis siiski tuntavalt kehvem kuna, siis oli samaks ajahetkeks ülejääk 123 miljonit eurot. Ennekõike on hoogsalt kasvanud kulud ja seda just viimaste tervishoiutöötajate kollektiivlepingu alusel oluliselt kasvanud palkade tõttu. Tasub märkida, et käesolev aasta on viimane aasta, mil kehtib riigipoolne täiendav ajutine rahaline tugi, mis eraldati koroonakriisi alguses. Selle maht käesoleval aastal on 123 miljonit eurot. Töötukassa jõudis aasta alguse puudujäägist augusti lõpuks samuti 11 miljoni euro suuruse ülejäägini, mis on viimaste aastatega sarnane seis ja ka sarnane aastasisene dünaamika. Aasta algab tavaliselt hüvitiste kulu tõusuga, töötuskindlustusmakse laekumine aga sellist hüpet ei tee. Ka olukord tööturul on rahuldav. Registreeritud töötute arv langes suvel eelmise aasta tasemest madalamale ning näitab jätkuvalt kergeid vähenemise märke.
Kohalike omavalitsuste ülejääk kahanes augustis 37 miljoni euroni, mis oli eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 11 miljoni euro võrra väiksem ja seda vaatamata füüsilise isiku tulumaksu laekumise 10,5 protsendilisele kasvule.
Riigieelarve kogukulude maht kasvas augustis aastaga 4,1 protsenti peamiselt kodumaiste toetuste ja edasiantud maksutulude tõttu
Riigieelarveliste asutuste kogukulu ulatus augustis 1,28 miljardi euroni, suurenedes eelneva aasta augustiga võrreldes 49,9 miljonit eurot ehk 4,1 protsenti. Kogukulude kasvu vedajateks olid augustis kodumaised toetused ja edasiantud maksutulud.
Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantava maksutuluta, suurenesid augustis 13,4 miljoni euro võrra eelneva aasta augustiga võrreldes, jõudes kasvutempoga 1,7 protsenti 811 miljoni euroni. Positsiooni mõjutavate kulude kasvu vedasid augustis kodumaised toetused. Sarnaselt eelnevatele kuudele kasvatasid positsiooni mõjutavaid kulusid ka finantskulud.
Riigieelarveliste asutuste poolt anti kodumaiseid toetuseid augustis 42,6 miljoni euro eest rohkem kui eelneva aasta samal ajal. Sealhulgas sotsiaaltoetuseid maksti augustis 27,7 miljoni euro võrra rohkem kui eelneval aastal ning nende kasvu vedasid vanaduspensionid. Sotsiaaltoetustest vähenes augustis lasterikka pere toetus 5,5 miljoni euro võrra, kuna 2024. aasta jaanuaris jõustus seadus, mis vähendas vähemalt kolme lapsega pere toetust senise 650 euro asemel 450 euroni kuus ning seitsme ja enama lapsega pere toetust senise 850 euro asemel 650 euroni kuus. Kodumaist sihtfinantseerimist, mis suurenes augustis 20,5 miljoni euro võrra, suurendasid augustis peamiselt tegevustoetuste alt ümbertõstetud ühistranspordi toetused, kohalikele omavalitsustele antud toetused eestikeelsele haridusele üleminekuks ja hariduslikuks lõimumiseks ning Tervisekassale eraldatud ravikindlustuse vahendid sõjapõgenikega seotud kulude katteks. Kodumaiseid investeeringutoetuseid anti augustis 1,7 miljoni euro võrra rohkem kui eelneval aastal, kuna vahendati rohkem CO2 kvooditulust rahastatavaid investeeringutoetuseid ja toetuseid raudteetranspordi taristu kaasrahastamiseks. Tegevustoetused vähenesid augustis 7,2 miljoni euro võrra ühistranspordi toetuste liikumise tõttu kodumaiseks sihtfinantseerimiseks.
Majandamiskulud vähenesid augustis 30,3 protsenti ehk 29,2 miljonit eurot peamiselt kaitseotstarbeliste kulude tõttu, mille hankeid pole sel aastal veel oodatud mahus realiseeritud. Tööjõukuludeks maksti riigieelarvelistes asutustes augustis võrreldes eelneva aasta sama ajaga 7,0 miljonit eurot rohkem, mis teeb tööjõukulude aastaseks kasvutempoks 6,3 protsenti. Riigisektori palgakulude kasvu vedajateks oli augustis õpetajate palgafondi kasv. Õpetajate palkade diferentseerimise osa suurenes 2024. aastal 17,1%lt 20%ni ja seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga makstakse õpetajatele lisatasusid. Tööjõukulusid kasvatab ka eripensionide eraldiste väljamaksete suurenemine.
Investeeringute maht kasvas augustis peamiselt kaitseotstarbeliste investeeringute tõttu. Riigieelarvelised asutused tegid investeeringuid augustis võrreldes eelneva aasta sama ajaga 2,7 miljoni euro võrra rohkem, mis teeb aastaseks kasvutempoks 4,8 protsenti. Esimese kaheksa kuu investeeringud on suurenenud peaaegu poole kiiremini eelneva aastaga võrreldes, täpsemalt 44,9 protsenti ehk 154,1 miljonit eurot.
Finantskulud on alates 2022. aasta oktoobrist järjepidevalt suurenenud seoses võlakirjade emissioonidega ja EURIBORi tõusuga. 2024. aasta augusti finantskulud olid 5,8 miljoni euro võrra ehk 47 protsenti suuremad kui eelneval aastal samal ajal.
Edasiantud maksutulud suurenesid augustis 25,3 miljoni euro võrra ehk 7,0 protsenti peamiselt suurema füüsilise isiku tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete kasvu tõttu.
