30. aprillist kuni 7. maini viibis Kanadas Eesti ehitusspetsialistide 24-liikmeline delegatsioon. Külaskäigu organiseerijateks, kava koostajateks ja võõrustajateks olid Erik Konze, Ain Allas ja Tõnu Altosaar.

Külaliste sisutihedas kavas oli ka Eesti Majandusklubi Kanadas korraldusel toimunud kohtumine 2. mai õhtul Eesti Maja kohvikus, kuhu kogunes lisaks Eesti külalistele paras hulgake majandusklubi liikmeid ja nende sõpru. Kohtumise algul oli võimalik tellida õhtusöök ja vestelda laudades. Oli mitmeid rõõmsaid äratundmisi ja vanade sõprade kohtumisi.

Õhtusöögi järel asuti kavalise osa juurde, mille avasid tervitusega osalenutele arhitekt Guido Laikve ja Majandusklubi esimees Uno Jaason.

Eesti delegatsiooni nimel astus üles „meie mees Tallinnas” Erik Konze, kes töötab seal puitehitiste eriala spetsialistina. Ta oli toonud kaasa ka enda poolt koostatud esindusliku puitarhitektuuri alase kataloogi, millega õhinal tutvuti.

Erik andis jutujärje üle reisiidee autorile Tarmo Ligele, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektorile, kes on ka varem Torontos viibinud.

Kuulsime, et delegatsiooni kuuluvad põhiliselt Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu esindajad. Lisaks oli nende hulgas ehitusprojekteerijaid ja linna ehitusameti spetsialiste. Igale osalejale, ka kohalikele torontolastele, anti võimalus enda ja oma firma tutvustamiseks.

Eesti külaliste sõnavõttudest jäi kõlama optimistlik häälestatus ja oma positsiooni asjalik tunnetamine majandusmaastikul.

Järgnes huvitav ja näitliku materjaliga varustatud loeng Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu presidendilt ja firma Maxit tegevdirektorilt Viktor Valkiainen'ilt teemal „Eesti ehitusarenguist”.

Kõneleja andis posiitiivse hinnangu esimesele Eesti Euroopa Liitu (EL) kuulumise aastale. Kui algkuudel kritiseerisid liidupartnerid Eestit liiga madala maksustuskoorma pärast, siis on need samad kritiseerijad ise asunud samale teele ehk teisisõnu võtnud Eesti endale eeskujuks.

Eestis on ühtne tulumaks nii firmadele kui eraisikutele (26%), mis lihtsustab maksusüsteemi ja teeb maksuameti kontrollsüsteemi efektiivseks. Firma arendusse reinvesteeritud kasum on täiesti tulumaksuvaba. Avatud ja tark maksupoliitika on toonud Eestise rohkesti välisinvesteeringuid ja arvukalt välisfirmasid oma personaliga. Kõneleja tõi näiteks delegatsiooni koosseisu kuuluva soomlasest Kunda tsemendifirma direktori. (Kui meeldiv oli kuulda hõimuvenda kõnelemas eesti keeles!) Samas ei ole aga Eesti enam mitte kõige odavam riik elamiseks. Tänu stabiilsele kroonile ja mõistlikule majanduspoliitikale on viimastel aastatel suudetud hoida inflatsiooni madalal, 3% piires.Töötuid on Eestis ca 9%. Eesti probleemiks pole praegu mitte niivõrd töö- kui tööjõupuudus. Oma osa on siin ka mänginud üha enam avanevad EL-i liikmesriikide tööturud, mis ahvatlevad paremaid spetsialiste oma võimeid proovima parema tasustusega maades. Eesti keskmine kuupalk on tõusnud viimastel andmetel 8000 kroonile. Samal ajal ei suutnud aga näiteks esineja firma palgata sekretäri alla 10.000-lise kuupalgaga.

Pangad on äärmiselt lahkelt valmis andma odavat (ca 4%-lise intressiga) laenu eluaseme soetamiseks. Hüpoteeklaene on võtnud 62.000 Eesti elanikku. See annab omakorda ehitustegevusele hoogu juurde.

Ehitusstruktuur on oluliselt muutunud. Kui vanal nõukogude ajal ehitas riik aastas umbkaudu 13.000 korterit aastas, siis tänaseks on korterite osakaal langenud 3000-le. Hoogustub eramute ehitus.

Soome statistikaga võrreldes peaksime elamuehituse mahtu tunduvalt suurendama, leidis kõneleja.

Suuri probleeme on heade oskustööliste leidmisega ehituses. Riigi 600.000-lisest palgalisest tööjõust on umbes 200.000 haaratud teenindussfääri ja 45.000 ehitustöösse.

Eesti arvuka pensionäride pere olukord pole eriti roosiline, sest praegu moodustab vanaduspension keskmisest palgast vaid neljandiku. Uus mitmesambaline pensionisüsteem aitab järgnevale põlvkonnale kindlasti seda häda leevendada.

EL on huvitatud mahajäänud liikmesmaade võimalikult kiirest viimisest keskmisele elustandardile. See on avanud uutele liikmesriikidele võimalusi taotleda suhteliselt suuri toetussummasid. Kuid mõnigi kord jäävad need rahad saamata asjatundmatu ja bürokraatliku asjajamise tõttu. Kuni 2006. aastani Eestile ette nähtud 16 miljardi krooni suurusest toetussummast on suudetud realiseerida tänase seisuga 7 miljardit. Miks? Sageli takerdutakse siin suutmatusse esitada adekvaatseid projekte või ka selgepiirilise riikliku majanduspoliitika puudumisse. Aastateks 2007—2013 plaanitud toetussummad EL ilt Eestile ulatuvad 80 miljardi kroonini.

Erinevate prognooside kohaselt peaks Eesti jõudma oma elustandardilt EL-i keskmisele tasemele 15-20 aasta jooksul. See tähendaks aga juba teiste riikide toetamisele asumist.

Sisukas ja faktiderikas ettekanne teenis kuulajatelt sooja aplausi. Hilise aja tõttu jäi küsimuste osa ära.

Kuulajaskonna poole pöördus veel prof. Carol Aun sooviga saada toetust Tartu Ülikooli Pärnu Kolledzhi jaanuarikuises veeuputuses kannatada saanud raamatukogu taastamiseks. Vajalikku infot selle kohta võib saada temalt.

Humoorika lõpusõnaga Erik Konzelt ja tänusõnadega Eesti Majandusklubi presidendilt Uno Jaasonilt lõppeski „ehitusõhtu” ametlik osa.

Märkmed: