Kalev Ots
Mõned, ilmselt valitsusringkondadega seotud isikud on väitnud, et eestlased ei kvalifitseeru ÜRO dokumentide järgi põlisrahvaks. See ei ole õige. Eesti ei ole rahvusriik (enam?), vaid kolonistidega kahasse, kusjuures kolonistide huvid domineerivad.
Toon järgnevalt ära ühe ingliskeelse ÜRO Põlisrahvaste Alalise Foorumi dokumendi (https://www.un.org/esa/socdev/...) ja püüan selle toortõlke alusel seletada, millised on meie kui põlisrahva tunnused. Mitmetimõistmise vältimiseks kasutan sõna "eestlane" asemel väljendit "etniline eestlane".
Ametlikku definitsiooni põlisrahva kohta ei ole, kuna rahvad on väga erinevad. Üldine arusaam põlisrahvast selles dokumendis on järgmine (kirjutan punkti järele koheselt selgituse):
1) "Isik on individuaalsel tasandil ise määratlenud end põlisrahva hulka kuuluvaks ja põlisrahva kogukond on tunnistanud seda."
Jah, tõenäoliselt kõik muidu etnilised eestlased ei tahagi mitmesugustel põhjustel põlisrahva hulka kuuluda, st etnilised eestlased olla (ka Toompeal). Esialgse etnilise eestlase definitsiooni andsin oma otsuses (vt allpool). Paistab, et üldiselt ollakse sellega nõus.
2) "Ajalooline järjepidevus ühiskonnaga enne kolonisatsiooni ja/või enne asunikke."
Meil on lisaks ajaloolisele ka põhiseaduslik järjepidevus enne 1940.a (enne kolonisatsiooni) ühiskonnaga de jure kehtiva 1938.a Põhiseaduse kaudu ja selle alusel katkematult siiani eksisteerivate valitsuste näol (praegu nn ,Nõmme valitsus).
3) "Tihe side territooriumi ja ümbritsevate looduslike ressurssidega."
See side on tugev - näiteks rahva üldine toetus meie looduskeskkonna ja -varade kaitsmisele.
4) "Eriline sotsiaalne, majanduslik või poliitiline süsteem."
Neid eraldi süsteeme pole võimude poolt lastud täielikult välja arendada. Siiski on eriline poliitiline süsteem 1938.a Põhiseadusele tugineva Valitsuse näol olemas, milline üritab seista põlisrahva õiguste eest. Me ei pea selleks olema, kuid teist, Toompea valitsusest sõltumatut praegu ei ole ja vaevalt, et teha lastakse. Jagamiste suur hulk Facebook'is (3 korda, kokku ligi 500 jagamist + copy-paste jagamised + Messinger'i kaudu + meili teel) ja peaaegu 100% positiivsed reaktsioonid näitavad, et põlisrahvas vähemalt pole meie rolli vastu (hilisemad negatiivsed reaktsioonid võivad tulla juba Toompea ja meedia mõjul).
5) "Eriline keel, kultuur ja uskumused."
Eesti keel oma murretega (seto, võro, mulgi, kihnu jt), eriline rahvuskultuur (Laulupeod jm) oma piirkondlike (seto, võro, mulgi, kihnu jt) rahvuskultuuri eripäradega ja oma uskumused (maausk, taarausk, kõige arvukam - nõiausk jt) on täiesti olemas.
6) "Moodustab mittedomineeriva grupi ühiskonnas."
Seda on kõige keerulisem tõestada (statistika etniliste eestlaste kohta puudub), kuid sinnani oleme kahjuks jõudnud. Jah, kogu Eestis vähemuses me veel vist ei ole, kuid pealinnas kindlasti. Põlisrahvas (etnilised eestlased) ei domineeri ühiskonnas, kuna:
a) Alates 1939.a oleme eriti Venemaa tõttu saanud korduvalt raskeid psüühilisi traumasid, ka genotsiidi läbi (vt ka minu raamatust "Eestlaste ajalugu - müüdid ja tegelikkus. Teine, parandatud ja täiendatud trükk" (2018). Praegu elavad Eestis kõrvuti Moskva tegevuse tõttu raskete psüühiliste traumade tagajärgede käes ikka veel kannatavad etnilised eestlased (see kandub edasi põlvest põlve) ja sellest vabad, Moskvast endiselt toetatavad Venemaa-meelsed kolonistid. See ei ole võrdne kooselu, see on endiselt ahistatava ja ahistaja suhe - Venemaa hoolitseb pidevalt selle eest, et elaksime endiselt kolonistide "mõjuvõimu all" (psühhoanalüüsi mõiste - vt M. - F. Hirigoyen). Hirmu ja pikaaegse kooseksisteerimise tagajärjel tekkinud Stockholmi sündroomi tõttu on ka paljud muidu etnilised eestlased Venemaa meelsed (lk 97). Hirm jääb inimeste alateadvusesse (I. Paju). Ka Brüssel aitab põlisrahva kolonistide mõjuvõimu all elamisele kaasa, sundides täitma Venemaa nõudmisi kolonistide osas. Sellest kõigest tulebki rahva passiivsus oma õiguste kaitsmisel;
b) Pealinnas ja mitmes teises linnas on kolonistid juba võimul ja põlisrahvas vähemuses;
c) Toompea valitsuses on juhtots kolonistide käes, kuna Keskerakonna põhivalijad on ju kolonistid. Põlisrahvast kaitsvad otsused ei lähe läbi - kõik jääb deklaratiivseks. Olukord halveneb pidevalt, kuna kolonistide osakaal Eestis ja neile kodakondsuse andmine üha suurenevad. Kui nii edasi läheb, saavad kolonistid riigikogus mitte kauges tulevikus enamuse;
d) Ka de facto kehtivat põhiseadust eesti keele, kultuuri ja rahvuse kaitseks rikutakse kõikjal. See on jäänud ainult deklaratiivseks dokumendiks.
7) "Otsustab erilise rahva ja kogukonnana säilitada ja taastada oma esivanematelt päritud keskkonna ja süsteemid."
Täiesti olemas - see on kõik eelnev kokku.
Seega oleme täieõiguslik põlisrahvas oma ajaloolisel kodumaal, kuid nende õiguste saavutamiseks tuleb kõigil veel vaeva näha.
Toompea ja meedia seni vaikivad - isegi vastuseid pole tulnud, kuigi seadus kohustab.
JÄRGMINE MINU POSTITUS 25.01.2020 (minu lehel-ajajoonel).
Eesti ei ole rahvusriik (enam?), vaid kolonistidega kahasse, kusjuures kolonistide huvid domineerivad.
Arvamus
TRENDING
