Eesti kaitseväelane Malis. mil.ee
"Mina olen küll sellel seisukohal, et juhul kui Wagneriga tehakse koostöölepe ja Wagneri eraarmee asub Malis tegutsema, siis Eesti kontingent tuleb sealt ära," ütles Laanet Vikerraadio saates "Uudis +".
Eesti osaleb umbes saja kaitseväelasega Malis käival kolmel rahuoperatsioonil. Prantsusmaa juhitud rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Barkhane, mis on sihitud islamistide vastu ja hõlmab Mali kõrval ka Burkina Fasot, Mauritaaniat, Nigerit ja Tšaadi, osaleb kuni 95 Eesti kaitseväelast. See toetab ÜRO rahuvalvemissiooni MINUSMA ja Euroopa Liidu väljaõppemissiooni EUTM Mali tegevusi stabiilsuse tagamisel Malis, neis mõlemas on Eesti esindatud vähem kui kümne sõjaväelasega.
Hiljuti tegi Malit valitsev sõjaväeline juhtkond teatavaks, et kavatseb palgata Vene palgasõdurite firma Wagner koolitama Mali sõdureid ja kaitsma kõrgeid riigitegelasi. Viimase aasta jooksul on Malis toimunud juba kaks riigipööret. Riigis tegutsevad ka islamistidest mässulised. See samm astuti vastuseks Prantsusmaa plaanidele vähendada oma kontingenti Malis.
Laaneti sõnul jääb Prantsuse sõjaväelaste võimalik koostöö Wagneriga Pariisi otsustada, kuid Eesti Vene palgasõduritega koos tegutseda ei saa.
"Kas prantslased saavad õlg õla kõrval Vene turvafirmaga koostööd teha, siis see on prantslaste otsustamise koht, aga kindlasti ei saa seda teha eestlased ja meie kaitseväelased, sest tahame või, kõige suurem oht on ikkagi jätkuvalt meile ida poolt ehk Venemaa poolt. Kõige suurem oht ka NATO-le on täna sealtpoolt ja kuna prantslased on NATO liikmed, siis on ju täiesti loogiline, et ei ole võimalik teha koostööd oma kõige suurema vaenlasega või [sellega], kustpoolt on tulemas kõige suuremad sõjalised riskid," rääkis Eesti kaitseminister.