Tänavu üheksa kuuga registreerisid uurimisasutused Hiiumaal 92 kuritegu, mis tegi 91 kuritegu 10 000 elaniku kohta. Järgnesid Saaremaa, Jõgevamaa, Tartumaa ilma Tartuta, Viljandimaa ja Järvamaa, kus 10 000 elaniku kohta oli jaanuarist septembrini vastavalt 131, 146, 147, 165 ja 169 kuritegu.
Võrumaal, Pärnumaal ilma Pärnuta, Valgamaal ja Lääne-Virumaal oli tänavu üheksa kuuga vastavalt 678, 869, 680 ja 1382 kuritegu, mis tegi 10 000 elaniku kohta vastavalt 179, 196, 199 ja 206 süütegu.
Kuritegevuse tase on kõige kõrgem Tallinnas, Pärnus ja Tartus, kus 10 000 elaniku kohta tuli vastavalt 376, 272 ning 259 kuritegu. Narvas ja Kohtla-Järvel oli 10 000 elaniku kohta 271 js 252 kuritegu ning mujal Ida-Virumaal 302 kuritegu.
Mujal Harjumaal on tänavu üheksa kuuga sooritatud 241 kuritegu 10 000 inimese kohta, Läänemaal 221, Raplamaal 219 ning Põlvamaal 214 kuritegu.
Kuritegude arv on tänavu üheksa kuuga mullu sama ajaga võrreldes jätkuvalt märkimisväärses languses ning enamlevinud kuriteoliikidest on suurenenud vaid varguste arv.
Justiitsministeeriumi statistika järgi registreeriti jaanuarist septembrini Eesti eri paigus kokku 35 620 kuritegu ehk seitsme protsendi võrra mullusest vähem. Ka augusti järel oli kuritegevus seitsmeprotsendilises languses. Võrreldes mullu üheksa esimese kuuga vähenes kuritegude arv tänavu 2590 episoodi võrra.
Enamlevinud kuriteoliikidest on protsentuaalselt kõige rohkem vähenenud liikluskuriteod, mida on tänavu olnud 2382 ehk mullusest 30 protsenti vähem. Enamlevinud vägivallakuritegusid on politsei tänavu registreerinud 4238, röövimisi 574 ja kelmusi 1892 ehk võrreldes mullusega vastavalt 20, 15 ja samuti kolm protsenti vähem.
Samal ajal on märkimisväärselt kasvanud varguste arv. Kui mullu esimese üheksa kuuga registreeris politsei 16 550 vargust, siis tänavu sama ajaga 1398 võrra rohkem ehk tõus on kaheksa protsenti.