... jätab ta poodlejatele sildi, millel kirjas: „Teritan nuga! Tulen kohe tagasi“. Kõrval on ka näha kella, kuhu on sätitud aeg, millal ta teritamise lõpetab ja tagasi on. Väidetavalt. Ja sõnum: „Vabandame! Avame.....“ (lugege seieritelt). Taolisi kellasid on kõige tihedamini näha eestlaste autode armatuurlaudadel (dashboard) parkimiskelladena. Nendega antakse parkimiskontrolöridele teada, millal parkimist alustati ja palun mitte parkimistrahvi kojamehe vahele pista. Foto: Riina Kindlam
Inimene, kes selle sildi jättis, ei ole aga tõenäoliselt päris lihunik ise, vaid lihamüüja. Nuga tarvitab ikka. Ja peab vahel ostjate eest irduma, et väljakäiku minna. Minu Taat ütles mõnikord kempsu või niisama võssa minnes, et läheb hobust jootma. Ei mingit hobust, kurvastas omal ajal laps. Lapsed ütlevad otse välja, mida tegema minnakse, suured inimesed proovivad rääkida mõistujuttu, et oleks viisakam. Öeldakse, et see on koht, kus keiser või kuningas käib jala.
Kristiine Keskuse nimelises ostukeskuses on kodumaise Matsimoka lihapoe müügilett, kus seda vaimukat silti märgatigi. Vanasti nimetati lihapoodi lihaKARNiks ja seda veidi möödunud aegu meenutavat nimetust kasutavad mõned poed ka nüüdisajal. Nostalgia müüb. Pesu on näiteks võimalik viia ettevõttesse Kalamaja Pesuköök ja Tallinna vanalinnas on juusturestoran Rae Meierei. Sõna karn arvatakse tulevat alamsaksa sõnast scharne, tähendusega lett või lausa ruum, kus paiknevad letid. Juhtumisi on ka sobiv kattuvus sõnaga karnivoor – loomtoiduline, lihasööja, ka kiskja.
Killavoor ja karnivoor, Vooremaa, lauluvõistluse kolmas voor... Voor võib olla 1) ridamisi liikuvad koormaga veokid või hobuvankrid (killavoor, -voori); 2) „liikuva liustikujää all kujunenud lauge ovaalne kõrgendik“ (liivane voor, -voore); ja 3) võistluse osa või järk (hääletusvoor, -vooru). Seega, kui lihakarnid omavahel võistlevad, võiks täpsustükeldamine olla üks karnivoor. Karnivooride karnivoorud.
Fotol oleva sildi taustal, paremal, on vaevu näha salaamivorsti kangisid, mis laagerdudes ehk käärides, fermenteerides ripuvad nn kliimakapis. Esialgu ripuvad need seal kolm päeva 20 kraadi juures, seejärel langeb temperatuur järjest mõne kraadi võrra kuni kahe kraadini. Kokku on salaami kapis vähemalt kuu aega. Nii on kirjeldatud vorsti elu Matsimoka koduleheküljel internetis. Taustajõudu ehk laagerdumist kliimakapis võiks põhimõtteliselt nimetada salaamilaagriks.
Soovin lugejatele ja nende lähedastele vahedat nuga ja mõistust! Eestis on tihti kuulda vastust „vahet pole“, kui küsitakse, kas soovid ühte või teist. Kui vahet ei ole, siis vahedust ehk teravust olgu ikka.
Riina Kindlam
