Mart Pedel, Jüri Nurmberg, Taivi Vohnja, Helle Varrik, Merike Põldma.
Juba mitmendat nädalat elatakse kenasti koos ühise koridori peal. Vestlesime hoone halduri Jüri Nurmbergiga paari meetri kõrgusel Bloori tänavapinnast. Meie jutuvoolu saatis suurte vaateakende taga sagiv jõulueelne kesklinn.
Jüri Nurmberg on majaülemana kandnud Tartu College’i üliõpilaste ühiselamu võtmekimpu vööl aastast 1995. Viimase kahe kuu jooksul on igapäevatöö tunduvalt lahedamaks muutunud tänu uutele bürooruumidele. Bloori ja Madisoni tänava nurga kohal asuvates tubades oli üle 25 aasta Toronto ülikooliga seotud polikliinik. Siin astusid noored tohtrid oma esimesi samme perearstikitlis. Kuid ülikooli otsusel sai see aeg ka ümber ja nii tekkis enam pinda eesti tegevusega seotule.
Võttis aega mis võttis, kuid hoone mänedzher Jüri Nurmbergil, laekur Mart Pedelil ja Eesti Elu kolmel toimetajal on lõpuks omaette kabinetid! Uuendatud on TC büroo vastuvõtu-ruum, ametnikud on saanud head kontoriruumid. Selle tulemusena on töö produktiivsus kahtlemata tõusnud; kõige enam on seda väitnud ajakirjanikud, kelle loovtöö nõuab enam keskendumist ja vaikust.
Tartu College’i keldrikorrusel asuvate akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide ruumide ja saaliga on vast valdav osa lehelugejad tuttavad, kuivõrd aga taeva poole kõrguvate ülejäänud 18 korrusega?
Jüri Nurmberg: „Hooldame hoonet ja üürime tube üliõpilastele. Kokku on kõrgkoolis õppivatele olemas 460 tuba septembrist kuni aprillini.” Nii on TC-is praegu majutatud 20 üliõpilast, kes viibivad siin Toronto Ülikooli ja teiste maade ülikoolide vaheliste lepingute alusel üks või kaks semestrit. 85% elanikest õpib Toronto ülikoolis, aga on ka Ryersoni ja Yorgi ülikoolide ning George Brown College’i tudengeid. Aastate jooksul on siin ka palju eesti vahetusüliõpilasi pikki talveöid õppimise tähe all mööda saatnud. Hetkel on Eestist neli sellist noort: doktorantuuris õppiv Ene-Reet Soovik, magistrant Maris Eigi ja bakalaureuseõpingutel Anu Loigu, Jüri (Juss) Kivimäe jr. Doktorant E.-R. Soovik õpib siin Tartu Ülikooli ja Toronto Ülikooli vahelise vahetuslepingu alusel.
Terve maailm on Jüri Nurmbergi sõnul siia katuse alla koondunud. Silma hakkab Aasiast pärit tudengite rohkus. Seda nii Tartu College’ist kiviviske kaugusel oleva Toronto ülikooli „campuse” ehk territooriumi tänavapildis kui ka ühiselamu koridorides. Jüri Nurmberg mainib ka Austraaliat, Aafrikat, Kesk-Ida riike, Indiat, Pakistani, USA-d, Mehhikot, Lõuna- ja Kesk-Ameerikat ja pea kõiki Euroopa riike. Võibolla intervjuu hommikul oli tal just selliste maade kodanikega kokkupuuteid, olgu see siis „kurja isana, või tülidelahendaja / psühholoogina”. Samuti on ta igal alal üliõpilastele abiks raha-, õppe- või isiklike probleemide korral.
Suvel tegutseb Tartu College hotellina ja eesti külalised on siin loomulikult väga teretulnud maist augusti lõpuni. Üksikisikute käsutuses olevad ruumid on jaotatud nii, et igal korrusel on viis korterit ja igas korteris kuus tuba. Kuue toa peale on kolm vannituba ja ühine köök pliidi ja mikrolaineahjuga. Luku taga on igaühel oma külmkapp ja toidu panipaik. Iga õpilane muretseb endale ise toidunõud. Ka tubadesse sisenemine on hiljaaegu muutunud n-ö raskendatuks kood-lukkude paigaldamise tõttu.
Turvalisusest rääkides väidab Jüri Nurmberg, et turvameest ei ole veel palgata vaja olnud. Küll on aga kavas paigaldada kogu hoonet turvav valvekaamera süsteem.
Kui euroremont on Eestis võtmesõnaks, siis viimasel kümnendil ka Tartu College’is. Läinud aastal on uue, kauni ilme saanud alumine saal ja selle esik, kuid kokku on Jüri sõnul viimase kuue aasta jooksul tehtud enam kui kahe miljoni dollari ulatuses lihvi. (Mis on ühtlasi ühiselamu aastane sissetulek.) Sissetuleku ülejääki, millest on maha arvatud kõik kulud, kasutatakse TC-i renoveerimiseks. Tähelepanelikud on märganud fassaadi muutust uute akende näol ja vast kõige suurem väljavahetus seisab veel ees: 33 aastat vana (ja hästi vastu pidanud) esialgne tubade sisustus saab peatselt järk-järgult välja vahetatud uue, võibolla isegi Eestis valmistatud mööbli vastu. (Selle kohta puudub praegu küll veel kinnitus).
Jüri Nurmberg: „Hind ja kaup on head, kuid see võtab aega kokku kaks aastat.”
Väljakujunenud praktika kohaselt on võimalik teha renoveerimistöid jooksvalt ka sel ajal, kui üliõpilased elavad TC-is.
Olgugi, et Jüri rõhutab kogu majas töötava personali ühtekuuluvust ühtsesse perre, märkasin, et kogu naissoost koristajaskond sädistab lõunatunnil rõõmsalt portugali, horvaatia või ka inglise keeles. Õhtuti ja nädalalõppudel töötavad isikud (neid on 4 kuni 5), on kõik kanadalased. Oma väärtuslikku eripära pakub ka restorani „Master’s Buffeteria” omaniku Peter Vatikiotisi kreeka päritolu. Peter on koos perega 30 aastat verivorste ja muud eesti maitsekohast all saalis pakkunud. Keldrikorruse ruumides peetavateks kokkutulekuteks võib temalt tellida peoroogasid ja baariteenuseid ning tema mõistlike hindadega lihtne ja hubane restoran on argipäeviti kõigile avatud. Jüri Nurmberg soovitab väga külastada Peteri kööki just neljapäeviti, kui menüüs on eesti seapraadi peaaegu et ületrumpav kreeka lambapraad.
Nagu St. Lawrence’i suurjõge mööda sõitjad omal ajal avastatud maalõike Upper ja Lower Canadaks ristisid, võiks ka Emajõe kohaselt Tartu College’i alam-, kesk- ja ülemjooksusid eristada.
Suudmelähedases alamjooksus ehk keldrikorrusel käib endist viisi vilgas eesti kultuurielu: segakoor „Ööbik”; Bibliograafia Klubi, kes korraldab ja haldab dr. Endel Aruja nimelist raamatukogu/arhiivi; TC-i Kultuurikomitee, kuhu kuuluvad rahvatantsurühm “TANTS”, muusika-, kirjanduse ja teatriosakonnad; Tartu Instituudi alla kuuluva Metsaülikooli ettevalmistused; seminarid ja loengud Toronto Ülikooli eesti õppetooli professori dr. Jüri Kivimäe ja ajutiselt töötava külalis-abiprofessori dr. Tiina Kirsi juhendamisel, korraldusel või ka nende esituses. TC-i kaitsva katuse all on ka akadeemilised seltsid ja korporatsioonid ning nüüd veel Kultuuripärandi Klubi oma suure filmiarhiiviga.
Selle piltliku jõe keskjooksu kohal asuks justkui voolu reguleeriv tamm või lüüsid — nüüd lisakaaluks juurde ujunud ajalehega Eesti Elu.
Siiski algab kõik mäelt, mäelättest. Sealt voolab alla üliõpilaste kaudu selle Tartu nimelise eestlaste teeviidaks vajalik. Kui palju on liiklusummikus istunud inimesi Bloori tänaval nuputanud, mis tollel seinal suurelt kivisse valatud TARTU tähendada võiks? See on meie üks silmapaistvam, ühiskonda mitmekülgselt teeniv verstapost välismaal. Ärge peljake elavat kesklinna! Metroo, ülikool, kohvik/restoranid ja kubisev kaubandus on siin eestlaste naabrid.
