Riigireeturite ajendid
Harju maakohus mõistis 11. veebruaril süüdi riigireetmises endise kaitseväelase major Deniss Metsavase ja tema isa Pjotr Volini.
Täpsemalt, nad abistasid Venemaa sõjaväeluure (GRU) Eesti-vastase vägivalla võimaliku korraldamisega kogudes ja edastades GRU-le riigisaladusi, salastatud välisteavet ja asutusesisest teavet.
Metsavas oli selle tegevusega hakkama saanud enam kui kümme aastat, Volin poole vähem. Riigireetmisest sai kasu Venemaa. Info üle kandmiseks kasutati sidekanaleid ja kohtumisi ning selle eest said isa ja poeg tasu. Nad arreteeriti mullu septembris.
Metsavas, etniliselt venelane ja naturaliseeritud Eesti kodanik peeti kolleegide ja ajakirjanduse poolt edukaimaks kaitseväe ohvitseriks, kel kiire karjääri tõus. 2009. aastal kaitses Metsavas Ühendatud Õppeasutuste strateegia õppetoolis magistritöö nimega „Lihtsustatud operatiivplaneerimise protsessile tuginev sõjaliste operatsioonide analüüsi metoodika“. Mitmed kutsusid teda venekeelseks „kaitseväe posterboy-ks“.
ETV saates „Vabariigi kodanikud“ Metsavas kaitses venekeelse elanikkonna lojaalsust ning kritiseeris Venemaa kaasmaalaste poliitikat suunatud naaberiikidesse: Vene föderatsioonis...„kuskil on kokku fantaseeritud isikute kogum, keda on vaja kaitsta. … Aga ma ei tunne, et me vajaks Venemaa kaitset. Ja ega mind kaitsma tuldaks. … Mul on palju suurepäraseid kolleege Tapal, kes on Ida-Virust pärit ja kes on Eesti patrioodid. … Nad teavad, et on olemas Eesti riik, mida on vaja kaitsta.“ Selged Eesti patrioodi sõnad.
Eelmisel aastal peale riigireetmises kahtlusaluste tabamist oli avalikuks debatiks inimeste usaldusväärsus ja riigile lojaalsus. Küsiti, kui palju usaldus Eesti vastu oma partnerite silmis saab kannatada. Mainiti, et riigiinstitutsioon, nagu kaitsevägi, keda usaldab uuringute järgi ligi 80 protsenti Eesti elanikest, saab Metsavase võltsisamaalisusega paratamatult tugeva mainehoobi. Uuringud on näidanud, et senini peab elanikkond jätkuvalt kaitseväge kolmandaks enim usaldusväärseks institutsiooniks päästeteenistuse ja politsei järel.
Valusaid lahkhelisid ühiskonnas on tekitanud Metsavase kuulsus ise, olles integratsiooni musternäidis, kes igal pool on esitanud teisest rahvusest Eesti inimeste tõekspidamised. Kas heatahtlik lähenemine integratsiooni tulemustele on nüüd purustatud?
Valitsuse seisukoht on selge. Kuigi mõned riigireeturid on vene rahvusest Eesti kodanikud, ei tohi see anda alust üldistada, et ei saa usaldada teistest rahvustest inimesi riigikaitse tähtsate ülesannetega. Rahvusepõhist eristamist riigireetmises ei ole olemas, kinnitab valitsus. Ei saa mõõta lojaalsust Eesti Vabariigile rahvuse alusel. Ei tohi anda alust rahvusepõhisele eristamisele riigikaitse sektoris.
On ka neid, kes väidavad, et reeturlus sõltub päritolust ja rahvusest. Nad tuletavad meelde, et palju suurem protsent Vene kodanikke Eestis kui Venemaal olid need, kes andsid oma hääle Putinile valimistel. Eestile naaberriigiks on vaenulik Venemaa, kelle salateenistused oskavad jõuliselt Eestis värvata 'kaastöölisi'.
Dilemma on tõsine. Siiski, demokraatlikus, vabas ühiskonnas õiglus peab domineerima. Lojaalsust ei saa mõõta rahvuse alusel.
Laas Leivat
