Reegliteta kodusõda
Jaanuaris jõudis Inglismaa teleekraanidele satiiriline komöödia Brexit. The Uncivil War, keskendudes loominguliselt murrangulistele sündmustele, mis on lõhestanud rahvast. Teadagi napi häälteenamusega otsustasid britid majanduslikel kaalutlustel, ka poliitilise enesemääramise huvides Euroopa Liidust lahkuda. Kuid poliitikud (pea kõikjal) enam ei kuula rahvast ja Ühendatud Kuningriikide rahvaesindajad on peaminister Elizabeth May lahkumisstrateegiat parlamendis juba kolmel korral tagasi lükanud.
Filmis, pidagem meeles, et see on satiir, komöödia, ei peegeldata truult nii vastu- kui pooltkampaaniates leidunud üllatusi. Juhitakse hoopis tähelepanu võtmesündmustele, samuti tänapäevasele infotehnoloogia sekkumisele poliitikas. Mida USAs Obama ja Trumpi valimistel presidendiks oli paljuski määravaks teguriks. Seda filmi on huvitunuil hetkel võimalik, kuu lõpuni, vaadata Eesti Rahvusringhäälingu, err.ee portaalis.
Nagu teame, raamatust inspiratsiooni saanud kinolavastus vaevalt et peegeldab ausalt kirjaniku soove. Seda meelelahutuse nimel neile, kes ei viitsi lugeda. Võib ütelda, et kogu Brexiti ümber keerlev tohuvabohu on kino. Peaminister May on lubanud tagasi astuda, kui tema plaani ometi vastu võetaks. Enese poliitilise karjääri kaalule panek on pea et unikaalne tänapäeval. Vaadelgem vaid Kanadas toimuvat, kus peaministril pole põhimõtteid, hämab ja vassib. Vaieldav, kas selle nädalane kahe tagandatud ministri liberaalide parlamendifraktsioonist välja heitmine suudab tähelepanu viia sellelt, et Justin Trudeau pole aateliselt käitunud. Isegi kui ministrite teod on olnud pisut küsitavad, ei saa kuidagi leida, et ta oleks riigimehelikult ja avalikult tegutsenud.
Analüütikud reageerisid May poolt Corbynile esitatud appellile arvamusega, et kui viimane nõustub koostööle asuma, siis Brexit ehk toimuks nö pehmemalt kui rängemalt. Vihje siin sellele, et lepinguta Euroopa Liidust välja astumine võib esimestel aastatel Suurbritannial olla majanduslikult päris koormav. On ju Euroopa oluline turg. Kaitsetariifidega aga võivad europoliitikud kas või isegi kiuste brittide elu põrguks teha.
Inglismaal on kogetud verist kodusõda, seda 17. sajandil. Relvad võeti kätte, kuna ei lepitud kokku, kuidas riiki tuleks valitseda. Brexiti kaudu on mõista antud, et 21. sajandil samuti ei olda rahul. Sõja puhkemist pole karta, aga küsimärke on ääretult palju.
TÕNU NAELAPEA