Tõnu Naelapea
Maailma majandussüsteemis on üheks suuremaks mureks ebaseaduslik tegevus. Olgu see nii-öelda rahapesemine või suurte ettevõtete ja ka ülirikaste indiviidide seaduslikult kohustatud maksude maksmine, asetamisega rahad võõrsil olevatesse pankadesse, võimalusi on paraku kuidas hoiduda kohustustest. Et vabas maailmas sõltuvad valitsused just maksudest, on rahvusvaheliselt oluline, et oleks kindlad reeglid.
Mullu sai teatavaks, et Eestil on olnud roll rahapesus. Ajalehe Äripäev 4. septembri numbri järgi tuvastas sõltumatu juurdlus, et Danske panga Eesti filiaali kaudu liikus ainuüksi 2013. aasta jooksul läbi ligi 30 miljardi dollari ulatuses raha. Omakorda leidis rahvusvaheline ajakirjanike rühm aasta varem, et rahvusvahelised pangad osalesid 20,8 miljardi USA dollari väärtuses Venemaa päritolu raha pesemises. Eestis toodi esile Danske pank.
Samme astutakse kahjuks pärast edukat sulitegevust. Kuid tuleb tervitada selliseid, mida rahapesu pärssimiseks võetakse. Teadagi on võimatu täielikult sellist tegevust peatada.
Kolmapäeval teatas Eesti Rahvusringhääling, et Euroopa Keskpank uurib, kas Swedbanki Eesti filiaal jälgib rahapesuvastaseid reegleid. Allikaks ajaleht Dagens Nyheter. Reuters omakorda teatas, et nii Rootsi majanduskontrolliamet kui Euroopa Keskpank keeldusid kommenteerimast, kas uuritakse Swedpanga ülebaltikumist tegevust. Rootsi pole Euroopa Liidu liige; Eesti aga on. Nii kehtivad EL’i reeglid Rootsi panga tegevust reguleerides.
Sel nädalal osalevad teisipäeval Washingtonis alanud, laupäeval lõppevatel Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kevadkoosolekutel ja kohtumistel Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi esindajad. Eesti Panga pressiteate järgi keskendutakse maailma aeglustunud majanduskasvule, riskide maandamisele ja oluliselt aga ehk utoopiliselt arvestades tänapäevaga riikide vastupanuvõime suurendamisele. Sest majandusliku kuritegevuse vastu pole kunagi lahendust leitud. Ikka vohab kõikjal, liidriks Venemaa. Moskva on ju linn, kus elab enim miljardäre kui üheski teises riigis. Ning vene oligarhe on ka näiteks Londonis ohtralt.
Kanadas jõutakse sel teemal ka järele, kuigi naiivsuses on lastud paljudel suurfirmadel kas Isle of Manil või Kariibides raha peita, tulumakse vältida.
Eesti, ja Läti, Leedu mainet rikub kahtlemata Põhjamaade pankade filiaalide tegevus. Washingtoni kohtumiste päevakorras on ka rahapesu tõkestamine. Kas neist kahest häbiplekist pääseme, on küsitav. Eriti kui arvestades hilisminevikuga – Siim Kallas pole tänaseni rahuldavalt seletanud kadunud 10 miljoni USD afâäri siis, kui ta oli Eesti Panga president.
Ajalugu – kas 1929. või 2008. aastate järgi – kinnitab pankade amoraalsust kasumi huvides. Rahapesu, eriti Venemaalt pole uus. Kas suured pangad IMFi sõna kuulavad, on selle tõttu kahjuks küsitav.
TÕNU NAELAPEA
