TÕNU NAELAPEA
Tänu Eduard Bornhöhele on juba 140 aastat noortele eestlastele, sõltumata elukohamaast, olemas patriootilise võitlusvaimu eeskuju: Tasuja. Sobiva nimega ajalooline jutustus jõudis lugejani esmalt 1880. aastal ja sellest ajast saadik on korduvalt ilmunud paljudes trükkides. Märkimisväärselt ka okupatsiooniajal. Teos on letti jõudnud vene keeles ning ka teistes keeltes, nende hulgas soome ja leedu. Jüriöö ülestõus aastal 1343 oli kirjanikule eeskujuks; jüripäev omakorda skautidele, gaididele oluliseks päevaks. Torontos lõpetatakse sisetegevus jüripäeva paraadiga. Mis tänavu ei saanud toimuda.
23. aprilli tähtsus tsaariajast Wabariigi ajani, okupatsioonini, kestis ja kestab. Kuna jüriööl võideldi sakslaste vastu, siis okupandid, sovjeedid, pidid tast lugu – Tasuja nimi oli mitmel kolhoosil. Skautlus on vankumatu, Tasuja eeskujul. Bornhöhe oskas istutada eestlase alateadvusesse vabaduseidee ja rõhumisevastast usku, mis, nagu paljud mälestused kinnitavad, tulid esile võimsalt nii Vabadussõjas kui Teises ilmasõjas, kui võideldi arvuliselt ülekaalus põliste vaenlaste vastu.
Tänu sellele on jüripäev Eestis ka kuulutatud veteranipäevaks. Esimene selline oli 2013. Eesmärgiks tunnustada veterane ja nende lähedasi. Eestis on praegu veterane umbes 2700, raske arvata kui mitu Teise ilmasõja veterane nii Eestis kui ulgu-Eestis on järel. Aga kõikidele, kes on võidelnud meie iseseisvuse eest, kas enam kui 75 aastat tagasi või taasiseseisvunud Eesti ajal välismissioonidel, teisiti teenistusega aidanud kaasa Maarjamaa riigikaitse kindlustamisele, oleme rahvana tänulikud. Pole unustatud neid sõjaväelasi, kes on Eesti eest andnud kõige kallima. Oma elu. Nagu Tasuja ja ta mehedki.
Eestis viiakse läbi jürikuu kestel sinilillekampaania, mille märgiga saab tunnustda veterane ja toetada Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingut. Veteranipäev on ka lipupäev, austame nii vapraid sõjamehi ja -naisi. Kui Torontos kinnitatakse sinimustvalge lindiga lill rinda ühiskonna juhtidele EV aastapäeva aktusel, oleks ehk tulevastel aprillikuudel skaut/gaid noorusel väärikas sinililledega meie veterane nii austada. Eeskujuna.
Gaidid märgivad tänavu juubelit – 100. Kuigi 1919 asusid tegutsema paar gaidrühma loetakse aastat 1920 kui Eesti ametlikku gaidluse asutamist, mil Eesti Gaidide Malev loodi. Kooskõlas esimese ülemaailmse skautide suurlaagri või džämboriiga.
Sellest juubeliaastast on juba siin lehes juttu olnud, palju huvitavat materjali on internetis.
Sümboolne, et Tasuja jälgedes astuvad noored. Vabadusõjas võitlesid kahtlemata endised skaudid, ehk isegi tegevskaudid. Viimaste aastate välismissioonidel osalenute hulgas oli samuti kindlasti neid, kes said patriootilise süsti skautluses/gaidluses. Bornhöhe romantiline, aga tõele põhinev eeskuju peab tänagi mõjuvalt paika.
