Kes meist ei teaks, et siil on tuntud targa nõuandjana. Rahvuseeposes „Kalevipoeg” soovitas siis veel sileda nahaga siil kangelasele lüüa lahingus lauaga serviti. Kalevipoeg oli purustanud lapiti hoopidega tosinaid laudu, aga siili kuuldes sai ta võitjaks. Wiedemanni järgi oli see võitlus kuradiga. Et siili peita vanakurja eest, riputas tänuks Kalevipoeg ta kuuseokastega üle, andes siilile nii vajaliku kaitsekilbi.
Kolmapäeval algas Eestis suurõppus Siil, nime saanud talumehe sõbralt putuktoiduliselt, ilmselt ka Kalevipojale mõeldes. Kokku osaleb NATO raames kaitseministeeriumi andmetel ligi 15 000 kaitseväelast, kaitseliitlast, naiskodukaitsjat, politseiametnikku, päästetöötajat ning liitlas- ja partnerriigi sõjaväelast. Harjutuste eesmärgiks on laiapindse riigikaitse toimimiseõpe. Seda nii konventsionaalse kui tavatu sõjapidamise keskkonnas. Suurõppus Siil kestab 14. maini.
NATO pressiteate järgi jälgib Siili enam kui 30 vaatlejat, kaasa arvatud Venemaalt ja Valgevenest. Esindatud on ka Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon kui ka teised rahvusvahelised NGOd. Mida teevad Venemaa vaatlejad? Teadagi on Baltikumi ruumis toimuv nende huviorbiidis, teadagi on nad huvitatud NATO relvade võimetest, kaitseväelaste õppest ning ka NATO liitlasriikide sõjaväelaste tasemest.
Sellised rahvusvahelised õppused on olulised. Need ei ole piikide täristamisena mõeldud, nii nagu Venemaa manöövrid Läänemere või Musta mere ruumis pahatihti paistavad olevat. Väljaõpe kinnitab usaldust partnerite vahel, tagab ka tehnoloogilise arengu saavutuste praktilist rakendust, vajalikke kogemusi.
Siili õppuse alguspäeval teatas rahvusvaheline rahu uuriv instituut Stockholm International Peace Research Institute (SIPRI), et mullu kulutati globaalselt 1,739 triljonit dollarit militaarsetel eesmärkidel. Triljon on tuhat miljardit. Määratu summa.
Siiski, arvud hirmutavad. Patsifistid kardavad, et rahu ei leidu kunagi. Suurim rahakott, eelarve on teadagi USAl. Ameeriklased, isegi Trumpi ajastul, ei tõstnud mullu kulutusi. SIPRI toonitas, et Hiina kulutused tõusid taas markantselt, nii jätkates trendi, mis on juba kaks kümnendit näidanud agressiivsust. Venemaal aga, kus majanduslikud mured on teravamaks läinud, langes kogusumma, mida sõjategevuse poole suunati esmakordselt 1998.a. saadik. Kas positiivne näitaja?
Kuid Siili osatähtsust ei saa pelgalt osavõtjate arvudega mõõta. NATOga koostöö on osa Eesti julgeolekupoliitikast. Rahuoperatsioonides osalemine Eesti pinnal kinnitab, et rahvusvaheline julgeolek on jagamatu.
TÕNU NAELAPEA