Kaubandussõjad
Kui sel nädalal teatas president Donald Trump, et Ameerika Ühendriigid seavad Hiina kaupade vastu tariife, vastusammuna Beijingi samasugusele otsusele, oli kohe maailma börssidel märgata kõikumisi, aktsiate väärtuste langust. Mis kinnitab, et majanduslikult vähemalt ei ela ükski riik tühimikus. Globalisatsioonivastased, kel tõesti põhjust võidelda selle nüri-idee vastu pidid paraku tunnistama, et kui liblikas Tierra del Fuegos tiibu lehvitab, siis on seda Berliinis märgata.
Kanadas omakorda opositsioonijuht Andrew Scheer astus sel nädalal analoogse sammu. Valmistades ette tänavuseks valimiskampaaniaks, lootes pukki saada pidas Scheer oma lühikese parteijuhiks oleku ajal esimese tähtsa välispoliitilise kõne. Mõiste, et tuleb välissuhteid taas paika panna (reset) on olnud sõnakõlksuks hiljuti, eriti kui on tegemist totalitaarriikidega suhtlemisega. Venemaa ja Hiina. Pidagem meeles, et esimene pole kellegi demokraatia, kuigi ametlikult kommunism enam ei valitse. Ja teine, majanduslik kolossus peab end ikka kommunistlikuks, kuid viljeleb hübriid kapitalismi samas kui inimõiguseid, vabadusi piirab, nagu kommunism on kaua teinud.
Gallupite järgi on Trumpi populaarsus tõusnud. President, isegi kui tihti siutsub rumalusi, pole ärimehena sugugi rumal, teades, kuidas rahva tähelepanu saavutada. Kuid temagi ei taba seda majanduslikku mõistet, mida piltlikult liblika näide annab. Aevastus Euroopas võib viia selleni, et Aasia saab nohu.
Scheeril on aga õigus, et Hiinaga tuleb kaubandusvahekord uuesti paika panna. Heaks näiteks on Kanada rapsifarmerite vastu Hiina poolt seotud majandusblokaad. Preerias on raps olulisemaid põlluvilju pärast nisu, teisi teravilju. Ja Hiina on Vahtralehemaa rapsi suurim importija. Beijing langetas impordikeelu pärast seda, kui Kanadas asetati Huawei telefirma juhtkuju Meng Wanzhou koduse aresti alla.
Ajalooliselt on Kanada liberaalid Hiina ees pugenud, saates sinna arvukalt kaubandusmissioone, lootes äritegevust, eksporti suurendada. Sellele vaatamata, et Hiina inimõiguseid ei tunnista, Falun Dafa, rahuliku meditatsiooni süsteemi esindajad, patsifistlikud protesteerijad on kaua avalikustanud, kuidas näiteks Hiinas inimelundeid nagu neere vastu tahtmist süütutel võetaks eliidi huvides.
Valimisteaastal on Scheer ka täielikult teadlik, et peaminister Justin Trudeau üritanud Kanada-Hiina kaubandussuhteid parandada. Selletõttu on konservatiivide juht valmis Kanada osalust Aasia infrastruktuuri pangas lõpetama ja maailmakaubandust reguleerivale keskorganisatsioonile esitama ametliku kaebuse Hiina sammude kohta.
Hoiatuseks aga: Trumpi ja Scheeri aatelisus viib siseturul hinnatõusudeni. Kas odavat kaupa soovijad on sellega nõus, jääb näha enam kui vaid börsside reaktsioone. Sest kapitalismi valitseb rahakott, mitte eetika.
TÕNU NAELAPEA
