Suured rahad, väiksed kasud
Pangandus on paljudele müstika. Klient teab küll, et pankade roll nii kohalikult kui rahvusvaheliselt sõltub kapitalist, edukus oleneb laenude andmise ja nende tagastamise sissetulekust. Skepsis on tänapäeval olemas, kuna suured pangad teenivad hiigelkasumeid, klient aga oma hoiuste põhjal teenib vähem kui inflatsioonikõvergi. Selle tõttu riskeerivad mitmed börsil spekuleerimisega, lootes turvaliste pisiprotsentide asemel suuremat kasumit saada.
Sel nädalal oli mitu pangandusega seotud uudist, Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Esimeses kõigub Itaalia pangandussektor, tänu korrektiividele, piirangutele, mida rahvusvaheliselt on esitatud. Sealsete poliitikute ülbus ning võimetus kokku leppida võib Bloombergi järgi ka eurot mõjutada. Juba on märgata Portugali, Kreeka ja Hispaania börssidel ohte, meenutades 2012. a. võlakriisi.
Kanadas omakorda suured pangad tegutsevad edukalt kasumitega. Teadagi läheb väikekliendile pea iga tehing midagi maksma – kas sularahaautomaadist oma raha võtmine, tšeki kirjutamine või arvete maksmine pole, nagu kunagi, tasuta. Kanada viis suurt panka teatasid kolmapäeval, et teise kvartali kasum on kollektiivselt neil $10,6 miljardit – peaaegu 11% rohkem kui samal perioodil mullu. Võrdluseks, TD pangas kõrge interessimääraga hoiuarve maksab vaid koma viis protsenti intressi. Mis ime, et nii Vahtralehemaal kui USAs on suurte pankade aktsionärid rahul tulemustega.
Kanada keskpank, Bank of Canada, teatas samal päeval, et kuigi majanduspilt on jõulisem kui esimesel kvartalil prognoositi, ei muutnud edukas tegevus nende intressi standardi muutmist praegusest 1,25%-st. Nimetatud protsent mõjutab ülalmainitud suurte pankade laenustrateegiat. Arvestades globaalsete muredega on aga ette näha juulis selle tõusu – ettevaatuse nimel.
Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja kirjutas omakorda neljapäeval panga võrgulehel, et Eesti majanduses on märgata konkurentsivõime probleeme. Kodumaa majanduskasvu, mida poliitikud peavad oma saavutuseks soodsa rahapoliitilise keskkonna ja eelarvepoliitka loomisel, mõjutab teadagi muu maailm. Oja näeb pidurina Itaalias suurenenud ebakindlust ning vabakaubanduse piiranguid.
Kahtlemata määrab tugev USA dollar maailma majandust. Ebastabiilsus uutes, nö emergeerivates, esile kerkivates turgudes Ida-Aasias võib viia Ameerika investorite rahad mujale. Kuid kuhu, jääb küsimuseks. USA Federal Reserve on samuti hoidnud sealset intressi protsenti kunstlikult madalal, jättes neile, kes ootavad suuremat kasumit, ainult börsi või välisturgude variandi.
Oja toonitab, et maailma majanduskasvu toetab USA eelarvepuudujääk. Kokkuvõtlikult leiab ökonomist, et keskne vaade osutab siiski mõõduka kasvu jätkumisele Eestis lähiajal. Nagu rahaga ikka, võib olukord üleöö muutuda ka mujalgi.
TÕNU NAELAPEA
