Kes ei mäletaks, mis rolli Poola mängis võitluses kommunismi vastu, selle kokkuvarisemisel. Peamiselt Ida-Euroopa esimest sõltumatut ametiühinguliikumist Solidaarsus (Solidarność), selle juhti Lech Wałęsat. Laevatehases korraldatud üldstreik juhtis maailma tähelepanu Gdański; seal elektrikuna töötav Wałęsa oli streigi eeskõnelejaks. Kuigi läks veel dekaad enne, kui raudeesriie lõplikult roostetas.

Nüüd on taas Poola Euroopa uudistes. Parempoolne valitsus ei soovi tunnistada paljusid Euroopa Liidu nõudmisi. Ja on sätestanud kontroversaalseid seadusi. Ning jälle on üks karismaatiline kuju tähelepanu saamas. Riigi peakohtunik, Malgorzata Gersdorf, ei nõustu uue seadusega, mis nõuab, et kõik kohtunikud läheksid 65-aastaselt pensionile. Varem nõuti seda 70-aastaselt. Ülemkohtunikke on 76, 27 peaks pajukile minema uue seaduse järgi. Olles kolmapäeval 66-aastasena tööl, juhtides juriidilistele reformidele, seadustele tähelepanu. Euroopa Liit on asunud uurima, kas seadused rikuvad ELi. Tuhanded osalesid valitsusvastasel demonstratsioonil, meenutades 40 aastat tagasi toimunud massiaktsioone.

Irooniana juhib Poola valitsust Seaduse ja justiitsi partei (PiS). Reformid jõustusid teisipäeval südaöösel. Kriitikale vastates peaminister Mateusz Morawiecki ütles europarlamendis, et ELi liikmesriikidel on õigus siseriiklikult seada ja korraldada oma juriidilist süsteemi. Et on tarvis respekteerida rahvuslikku identiteeti, mitte käia eurokraatide, kelledest nii palju on määratud, mitte valitud, arvamuste järgi.

Euroopa Komisjon omakorda on irooniana alustanud juriidilist menetlust Poola vastu. Teine kuju minevikust, komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis väitis aga, et sellised otsused õõnestavad süsteemi. Möödunud nädalal sai kirjutatud autoritaarsetest kujudest Euroopas, kuidas eurokriisi ajal eurokomisjoni liikmed, kes on määratud, mitte valitud, kellelegi ei vastuta, Kreekas tekitasid vaesust ja tööpuudust. Yanis Varoufakis oma kriitilises raamatus juhtis tähelepanu just Dombrovskisele kui Angela Merkeli ustava „jah-mehena”.

Endine Läti peaminister on üks neid sükofante, kes oskavad bürokraatidena juhtida tähelepanu mujale kui aktuaalsetele probleemidele. Tema omakorda ütles europarlamendile, et Poola ei austa juriidilise süsteemi iseseisvust. Ei saa aru, kuidas otsus värsket verd ülemkohtusse tuua ühes riigis nõrgendab E. Liitu kui tervikut.

Pärast seda, kui PiS taas võimule pääses 2015.a. on rahvuslik, parempoolne ühendus ka rakendanud teisi piiranguid, vähendanud meediavabadust. Kahju, et Brüsselis ollakse eurokraadid, mitte lastes demokraatlikult valitud valitsusel oma riigis tegutseda. Ent see on too liit, mida on võrreldud NSVLiga liikmesriikidele esitatavate nõudmiste tõttu. Mis ime, et kemplemine kestab. Ja kahju, et muidu Euroopas palju saavutanud Poolat, tänu Solidaarsusele, nähakse täna nii halvas valguses.
TÕNU NAELAPEA

Märkmed: