Kui kolme aastakümne eest raudeesriided langesid, tahtsid eestlased kohe jõuda tagasi Euroopasse ja lääneriikide ühiskonda. Võõrriigi ikkest välja rabelemine tähendas uut Eestit. Võrreldes teiste maadega, kellega ühine saatus, suutis Eesti imeruttu lahti rebida totalitarismi pärandist.
Mõõdupuud mitmetes eluvaldkondades asetasid Eestit järjestikku etteotsa, kui hinnata edu riigi valitsemises, demokraatias, korruptsiooni eemaldamises, majanduses jt. sektoreis. Tegutseti mitte iseenda või piiratud poliitilise ühenduse, vaid rahva ja riigi huvides.
Ühinesime kodumaa ellujäämise tingimusega, et Eesti on rahvusriik – printsiip, mis annab põhiseadusele 'eestiliku' värvingu. See põhimõte aitas tugevdada rahva ühtsust nii kodumaal kui ka eestlastega võõrsil.
Eesti riik on see, mis tagab meie rahvuse, keele ja kultuuri läbi aja. Välismaal tajume seda eredalt, sest tõsiseks väljakutseks on võõrkultuuride massiivne sulatuspott. Eestlaseks olemine võõrsil ei ole olnud kerge. Ikka veel küsime, kas oskame võõrsil identiteeti väga selgepiiriliselt defineerida. Vaatame kodumaa poole, et kogeda seda, mis määrab meie kultuuriliste püüete suunda, mis selgesti aitab eestlaste rahvusliku identiteedi kestvust.
Viimaste aastate jooksul on eestlastel võõrsil tekitanud tõsist meelehärmi lõhestava poliitika kiire kasv kodumaal. Solvanguid ja ähvardusi edastatakse bravuurse järelemõtlematusega. Sellises polariseeruvas olukorras leiame julgust heita kõrvalseisja pilgu ja pakkuda oma tähelepanekuid.
Silmanähtav on meile eestlaste hingesuurus, milles õiglus on ülitähtis osa eestlaste südame suurusest ja sügavusest. Oleme veendunud, et eestlased on põhiliselt tolerantsed, et tänu mh. sallivusele on Eesti saavutanud nii palju. Samuti oleme veendunud, et inimeste ühiskonnast väljatõrjumine pidurdab edasiminekut.
Eesti on vaba ja demokraatliku riigina järjekindlalt kaitsnud inimeste õigusi väljendada oma vaateid kõikides teda puudutavates küsimustes, õigusi sõnavabadusele, õigusi mõtte-, südametunnistusele, õigusi kaitsele füüsiliste ja vaimste kahjustuste, ülekohtu või kuritarvituse, julma kohtlemise eest. Vähemusrahvusesse, usulisse või keelelisse vähemusse kuuluvatel isikutel on õigus Eestis saada osa oma kultuurist, tunnistada oma usku ning kasutada oma keelt.
Välismaal loodame ja soovime, et Eesti valitsus ja poliitiline juhtkond juhindub Eesti tuleviku osas mitte lõhestavast vastasseisust ega hetkeseisu poliitikast. Demokraatlik rahvusriigi idee ja teineteise mõistmine peaks koos jääma eestlaste ühiskonna põhialusteks.
