Ladina keeles re (taas) + carnatio (kehastumine) on Läänes kasutusel kui reinkarnatsioon. Taassünni mõiste, mis tähendab ju hingede rändamist. Selle nimetuse, kirjelduse tõttu on kuidagi kummaline Eesti riiklik tähtpäev tuntud kui taassünnipäev, mida tähistame 16. novembril.
Nimi meest ei riku. Kui võtaksime hoopis arusaama, et 30 aastat tagasi, 16. novembril 1988 võttis Eesti NSV ülemnõukogu vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest, on olukord selgem. Selle päevaga märgime olulist juriidilist sammu iseseisvuse taastamise suunas. Samal päeval võttis Eesti NSV ülemnõukogu vastu sellekohase põhiseaduse muudatuse Eesti NSV õigusaktide ülimuslikkusest NSV Liidu seaduste suhtes. Mõlemaid otsuseid ei tunnistanud NSVL ülemnõukogu.
Tänapäeval leiavad nii mõnedki, et Eesti, pärast pikki kannatusi, on vahetanud ühe Liidu teise vastu. Tuntakse muret, et suveräänsus on taas ohus, ajakirjanduses on tehtud võrdlusi 1940. aastal toimunuga, kui sunniti baasilepingud peale ja hiljem sundliitumist NSVLga.
Oluliseks on nüüd aga Brüssel, mitte Moskva. Uue impeeriumi nõudmised, isegi ähvardused – küll mitte Eesti suunas, aga Kreekat kammitsatesse asetades, Poolas ja Ungaris toimuva suhtes karmilt sekkudes, on kinnituseks.
Eurodirektiivid tagavad Brüsseli võimu. Seda isegi, kui Eesti seadused on hetkel veel EL-i omadest üle. Ning peaks olema üle ka ÜRO rändelepetest, mis on olnud eriti viimasel nädalal tuliste debattide aluseks.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on poliitiliselt rahvuslik – termin, mille Donald Trump hiljuti tõi eliidi, liberaalide ette nende mõnitada. Rahvusriigita aga ei saa olla patriotismi. Samuel Johnson on kuulus lause eest, et patriotism on the last refuge of a scoundrel (nurjatu kelmi viimane peidupaik). Sellega juhtides tähelepanu poliitikutele, kes selle mõiste taga peidavad, samas kui enesekasupüüdlikult taskuid vooderdavad. Uueduudised.ee on rahvuskonservatiivne uudiste ja arvamuste portaal, EKRE kätetöö. Eesmärgiks on arutada seda, millest peavoolumeedia vaikib.
Globalisatsioon ja kahtlemata Euroopa Liit on selle põhimõttega vastuolus. EKRE astub positiivseid samme – nende algatatud petitsioonile rändeleppe vastu on kogutud juba 10 000 allkirja.
Peab ikka meeles pidama, et Eesti ise rahvusriigina on tähtsam, kui mingi eliidi enesehuvides loodud organisatsioonide direktiivide jälgimine.
TÕNU NAELAPEA