Eesti Elu Juhtkiri 49 Braavo, Eesti õpilased, hurraa, Eesti õpetajad
Eelmisel nädalal avaldati, et Eesti on Euroopa põhikooliõpilaste oskuste pingereas esimesel kohal. Ülemaailmse OECD rahvusvahelise õpioskuste uuring PISA 2018 kinnitas seda kolmes valdkonnas. Põhirõhk oli seekord matemaatikas, loodusteaduses ja funktsionaalses lugemises (lisaks finantskirjaoskuses, mille tulemused avaldatakse 2020. aastal).
Kui liita kolme valdkonna tulemusi, siis OECD riikide (s.t. arenenud riikide) ulatuses esimesed viis tulemuste pingereas olid: Eesti 1576 punktiga, Jaapan 1563, Lõuna-Korea 1559, Kanada 1550, Soome 1549. Saame siin meelde tuletada, et enne 2018. aasta testimist paiknes Eesti oma koondtulemustega OECD riikide seas kolmandal kohal.
Funktsionaalse lugemisoskuse testis ületasid Eesti õpilased OECD keskmist 36 punktiga, matemaatika vallas 34 ja loodusteaduses 41 punktiga. On selgunud, et Eesti laste tulemused funktsionaalse lugemisoskuse ja matemaatika vallas on paranenud järjepidavalt alates uuringuga ühinemisest. Esimest korda osales Eesti PISA uuringutes 2006. aastal.
PISA uuring vaatleb, kuidas on noored võimelised õpitud oskusi ja teadmisi reaalses igapäevaelus rakendama ning õpitut üldistama ja seostama. Lisaks selgitab uuring, kui võimelised on noored tuleviku väljakutsetega edukalt tegutsema.
Sooritusvõimeid hinnates selgub uuringust, kas nad suudavad analüüsida, leida põhjuseid ning esitada oma ideid. Lühidalt, PISA peamine eesmärk on hinnata õpilaste kompetentsust, mis aitab neid koolile järgnevas elus aktiivselt osaleda.
Uuringu valimis on õpilased, kelle vanus on 15 aastat ja 3 kuud kuni 16 aastat ja 2 kuud.
Kahtlemata Eesti haridussüsteem areneb õiges suunas. Mitmete arvates PISA testi tulemused kinnitavad, et Eesti lapsed suudavad igapäevases tegevuses esinevaid probleeme edukalt lahendada.
PISA testi täitis Eestis 2018. aastal 5316 õpilast 231 koolist. Ülemaailmselt tegi seda 600 000 õpilast 79 riigist.
Uuringust selgus ka teisi aspekte hariduse keskkonnast. Vähemalt korra kuus koges Eestis kiusamist iga neljas 15-aastane kooliõpilane. Samas tundis vaid iga kolmas, et õpilased võistlevad üksteisega.
Testimisest saab ka järeldada, et iga kolmas õpilane arvas, et on võimalik intellekti arendada. Samas vähem kui pooled muretsesid, mida teised neist ebaõnnestumise korral arvavad.
PISA testi tulemused tõid kahtlemata kõikidele Eesti koolidele rõõmu. Samas on mainitud, et õpilaste taseme arenenud riikide tipus hoidmiseks on vaja väärtustada õpetajaametit. Eesti õpetajate palgad on kõige madalamate palkadega riikide hulgas vaatamata sellele, et OECD riikide seas viimase kuue aasta jooksul on Eesti teinud suurima hüppe. Haridusminister lubas 2019. aastal tõsta õpetajate palgad 1500 euroni (kuus).
Väljakutseid on mitmeid. Üks nendest: kuigi Eestis venekeelsetes koolides õppivad noored on väga tublid – nende tulemused on OECD keskmisest paremad. Aga erinevused viitavad vajadusele pöörata lisatähelepanu vene õppekeelega koolide õpetajate ja juhtide koolitamisele.
Ühe väiksema kooli direktor andis edasi rahva üldist arusaama, mis on PISA tulemuste põhjus: ,,…..on hea Eesti õpetaja, kes teeb oma tööd suure südamega... ja lapsed, kes tahavad õppida, ja võibolla ka see Eesti /…/ talurahvamõistus, et haridus on väärt asi.“
Laas Leivat
