Demokraatia on kummaline süsteem. Rahvas võib langetada oma arvamuse, kuid poliitikud pahatihti lükkavad ümber enamuse soovid. Üheks selliseks on rahvahääletused elik referendumid. Sobivaks näiteks: Kanadas on Québecis toimunud sellised, esitades kodanikele valiku, kas kuuluda konföderatsiooni või mitte. Huvitav teoreetiline küsimus: mis oleks saanud, kui enamus oleks riigist lahkumise poolt olnud? Kuigi viimane referendum napilt lükkas tagasi provintsi eraldumise teistest, kas kui oleks olnud soov eraldumise poolt, oleks Ottawa seda lubanud? Rahulolematus Québecis on ikka olemas, mida kinnitab see, et seal on nö separatistlikud parteid kohalikku poliitikat mõjutanud aastakümneid.
Analoogiat tarvitades on kasulik mõtelda Brexiti, inglise rahva poolt referendumi järgi otsustatud soovi peale Euroopa Liidust lahkuda. Brexit on lõhestanud Suurbritanniat, kuna rahvahääletuse tulemus ei olnud sugugi suure enamusega otsuse poolt. Siiski, enamus saavutati ja demokraatias, jälle teoreetiliselt, peaks see olema määrav.
Sel nädalal on brittide peaminister Theresa May olnud lausa turmtules. Brexit, nagu hääletatud, näeb EList lahkumist tuleva aasta märtsi lõpus. May on Euroopas pealinnades poliitikutega kohtumisi pidanud, lootes saada poolehoidu. Iroonia on see, et pealinnad, iseseisvad riigid alluvad Euroopa Liidule – mis langetab otsuseid, mida eri rahvad tingimata ei toeta. Ning nendele pole isegi valimiste kaudu valiku võimalust antud.
Inglaste parlament pidi teisipäeval hääletama, kas May valitsuse hoolega valmistatud Brexiti plaan – mille oponendid vaidlevad, et see olevat liiga leebe – vastu võetakse. Jällegi, olukord, kus rahva enamuse soov jääb poliitikute otsustada, kas heaks kiita, või tagasi lükata. Kuid May lükkas hääletuse edasi, kartes parlamendis kaotust. Nii ka kinnitades demokraatliku süsteemi vigu. Usaldame hääle andmisega rahvaesindajaid, kes siis rahva soove kuulda ei võta.
Suurbritannia võib ikka Euroopa Liidust lahkuda formaalse lepinguta. Kuid see tekitab mitte ainult vaenujalal olekut, aga ohtralt juriidilisi probleeme, kuna aastakümnete jooksul sõlmitud lepingud, seadused jääksid õhku rippuma. Tuletame meelde, et Brexiti taga on inglaste soov olla oma kodus peremeheks – mitte olla valimata, määratud Euroopa Liidu eliidi mängukannid.
Vaatlejad ennustavad sellise stsenaariumi toimudes kaootikat. Näiteks kaubanduses – sadamates oleks keelud kaupa maha laadida. Lennunduses oleks küsitav, kas inglaste õhuruumi tohib ületada. Toidukauba importimine oleks keeruline. Ja palju muud.
Kui inglise parlament tõukab tulevikus Brexiti lepingu tagasi, nagu hetkel prognoositakse, siis langeb suure tõenäolisusega May valitsus. Ning rahva enamuse soov jääb täitmata. Kaugelt antud käskude täitmine ei ole vaba maailma põhimõtteid toetav.
TÕNU NAELAPEA
