Ladina keeles tähendavad need neli sõna: nõnda kaob maailmas kuulsus, au. Ehk saavutus, mis tõstab kas inimese või äri teistest kõrgemale. Seda saab Kanadas nüüd ütelda, kuna möödunud sajandi üks edukamaid ettevõtteid, Montréali transpordifirma Bombardier on ilmselt asetanud kui mitte pillid kotti, siis saanud aru, et enam ei saa konkureerida maailmaturul. Joseph-Armand Bombardier oli Québeci ettevõtja, kes leiutas mootorsaani, siinses keeles skidoo. Sealt edasi asus ettevõtja varustama raudteid, trammiliine ning lennundusfirmasid. Toronto paraku on pidanud kannatama Bombardieri järglaste väärotsuste tõttu, linna ühistranspordifirma TTC pidi kaua ootama uusi tramme. Mis nüüd on lõpuks kohal.
Samas aga on Bombardier müünud maha majanduslikult tulusa osakonna, mis tegeles lennundusega ning sel nädalal raudteede/trammide osakonna kopsaka summa eest, $8,2 miljardi hinnaga prantslaste ettevõttele Alstom SA. Siiski on ettevõttel alles ärilennukite, väikeste luksusmudelite osakond, millele kavatsevad keskenduda.
Ei soovi näpuga näidata Kanada poliitikutele. Ent Bombardieri on mitu korda pankrotist lunastatud, maksumaksja rahakotist miljardeid toetuseks antud. Seda ajal, kui ettevõte otsustas Mehhikos tramme ja rongivaguneid, vedureid ehitada, ei jõudnud rahad sugugi kanadalaste taskusse. Ka USAs ehitati.
Mis veel hullem on see, et küsimusi, kas on astutud eetilisi samme, on palju. Euroopa Liit uurib hetkel, kas Bombardier murdis regulatoorseid lepinguid ELis, eriti sakslaste Siemens firmaga kokkuleppeid, mis hoiaks teatud kulusid rongil reisijal, firmadel mõistuse piires, nii nagu kiirrongidega on ette nähtud.
Häda on peamiselt selles, et luksustransport – pidage Toronto tramme vähemaks kui seda, aga neil on otstarve, miljard läks jälle maksumaksja taskust nende ostmiseks. Kui lumesaan, millega ju paljud naudivad kas lõbusõitu, jahil käimist või teadagi Kanada kliimas ühest kohast teise saamist talvel oli selline leiutis, mis võimaldas firmal hiidettevõtteks jõuda, siis miks mitte mõtlikult edasi.
Oleme Kanadas olukorras, kus vabrikud sulgevad, eriti autod, rongid, lennukid on nüüd sellised, mida ehitatakse võõrsil. Ning siin tuleb näpuga näidata neile, kes lahkelt toetavad neid, kes ameeriklaste järgi on liialt suured ettevõtted, et kerjata. Kuna palgad, mida makstakse töölistele, on olulised riigi sissetuleku ja heaolu huvides.
Teine selle nädala uudis on samuti Bombardieriga seotud. Varem kirjutatud, kuidas LRT elik kiirühistranspordirongi liini ehitamine on jäänud graafikust maha. Nüüd alles 2022. aastal valmivat. Kui niigi. Ja Toronto on tellinud Bombardierilt uued rongid. Kaua rikkurid tüssavad? Luksuslikke eralennukeid suudavad rikkurid osta. Ronge, tramme plekib kinni aga Mats Maksumaksja.
TÕNU NAELAPEA
