Eesti Elu Juhtkiri Suusarajal, teleri ees
Eestlased pole mitte ainult laulurahvas, aga ka spordirahvas. Pea igaüks meist on kas paguluses või kodumaal mänginud võrkpalli, korvpalli, jalgpalli. Kanadas oli ühel ajal nendes koondistes nais- ja meeskondade edu silmapaistev. Individuaalselt on Eesti lipu all võistlenud sportlased medaleid saavutanud nii MMidel kui olümpiamängudel. Tipp-vastastega konkureerides.
Eesti Elu ilmumise päeval avatakse Koreas PyeongChangi tali-olümpiamängud. Paraku pärast freestyle suusataja Kelly Sildaru mullust põlvevigastust, mis tõmbas osalemisele kriipsu peale, pole Eestil arvestavat medalilootust. Kanada koondis omakorda, CBC järgi, võib 31 medalit võita. CBC projekteeris ka Vahtralehemaa talisportlastele sellise tulemusega kohta kõikide riikide arvestuses esikolmikus.
Kui arvestada Vabariigi ajal, N. Liidu koondiste liikmetena, pärast taasiseseisvumist võidetud olümpiamedaleid, siis ehk per capita on Eesti edukamaid spordimaid väikeriikide hulgas. Noored eriti, ise võistlemiseas, tunnevad meie medalinaisi ja –mehi hästi. Talvel on meie riigi sportlased võitnud viis kuldmedalit – kiiruisutaja Ants Antson N. Liidu ajal ja vabale Eestile murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu ning Kristina Šmigun, mõlemad kahega. Hõbedaid ja pronkse on samuti koju toodud. Tuuakse kahtlemata igat karva medaleid ka tulevikus, arvestades meie sportlaste visadusega ja eeskuju jälgimisega.
1936. aasta Berliini suveolümpiamängud tõid poliitika esiplaanile. Peale Mehhiko mänge 1968. aastal on see olnud paratamatu osa kohtumistel. Tänavu pole kahjuks erand. Kuigi Lõuna-Korea kui võõrustaja riik on nõustunud Põhja-Korea sportlastega koos võistlema (naiste hokikoondis on mõlema riigi atleetidest koostatud), ripub raskelt Ida-Aasia taevas sõjapilve ähvarduslik vari.
Nõukogude Liidu, nüüd Venemaa lipu all, on paljud sportla-sed dopingu kaudu kaua sohki teinud. Viimased talimängud toimusid Venemaal, Sotšis, mitmed nende sportlased andsid positiivse vereproovi. Kuid möödunud nädalal taastati 9 medalit, muidu korrumpeerunud IOC, olümpiakomitee otsust ümber lükates. Ausad sportlased on nördinud. Miks on raske meeles pidada nö amatöörspordi (kuigi tipp-atleedid on tänapäeval sisuliselt elukutselised) põhimõtteid?
Televaatajana kas Tallinnas, Tartus või Torontos tahaks kaasa elada erakordsetele pingutustele, ilma et maailma poliitiline karm reaalsus vahele sekkuks. Kuid seda on kõrgendatud pingetega maailmas võimatu loota. Keegi ei soovi näha Müncheni veresauna kordumist. Järgnevatel suvemängudel, Montréalis, vahetult pärast viimase terrorismiajastu haripunkti, kardeti kordust. Ikkagi tänapäevane reaalsus.
Kõige kiuste, kivi kotti. Hoiame pöialt nii Eesti kui Kanada talisportlastele, lootes, et pingutused jäähallis, suusamägedes ja –radadel kannavad vilja, aatelisust ja südikust hinnates.
TÕNU NAELAPEA
Eesti Elu Juhtkiri Suusarajal, teleri ees 2/9/2018
Arvamus
TRENDING
