Lepingule kirjutati alla juulikuus aastal 2015. Sest sanktsioonidega oli majanduslikult saavutatud Teherani halvamine. President Obama teatas siis, et Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuurile (IAEA) lubatakse juurdepääsu igale Iraani tuumaprojektile. Mis kujunes väärüteluseks.
8. mail lausus Donald Trump, et leping, mis andis Iraanile vähemalt US$ 50 miljardi võrra majanduslikku leevendust ei eemaldanud Teherani pahaloomulist tegevust rahvusvahelisel areenil. USA riigidepartemangu andmetel on Iraan maailmas suurim riigi poolt sponsoreeritud terrorismi toetaja. Juba kolme aasta eest hoiatati, et Teheran rahastab Islami revolutsionääride IRGC-RF ja Hezbollah tegevust.
Epoch Timesi nädalalehe (10.-16. mai) põhjalik analüüs toonasest lepingust juhtis tähelepanu sellele, et Obama oli mitte ainult ekslikke väiteid, aga koguni otse valekinnitusi esitanud lepingu kohta. Augustis 2015. a. ütles Obama, et leping on rangeim proliferatsiooni vastane leping, mida eales on sõlmitud, ning keeld Iraanile tuumarelva ehitamisel on alaline. Kuid lepingus oli olemas klausel, mis lubas Iraanil aastal 2025 tsentrifuugidega uraaniumi rikastada. Sealt on tuumarelvani, raketipommideni käeulatus.
Oluline USA otsuse langetamises oli Iisraeli peaministri Binyamin Netanyahu eksposee, mis kinnitas, et Iraani tuumaprogramm Projekt Amad eksisteeris salajaselt pärast sundsulgemist Lahesõja järgselt. Eksposee järgi on faktiliselt teada, et Iraani juhid pidevalt valetasid tuumarelva projektide olemasolu kohta. Osaliselt oli süüdi Clintoni aegne salaoperatsioon Merlin, mis CIA kaudu lekkis Iraani esindajaile IAEAs vigaseid tuumarelva jooniseid. Kuid neid vigu tuvastati kohe. Clintoni aegne leke võimaldas hoopis Iraanile väärtusliku informatsiooni leidmist joonistest.
Oluline otsus, arvestades sellega, et ei Obama ega Clinton suutnud iraanlaste ambitsioone pidurdada. Kui nende president Hassan Rouhani lausus, et surm Ameerikale on vaid sõnakõlks, on vaja tegusid, kinnitab see, et nende tuumaprogramm on tõsiseks ohuks inimkonnale.
TÕNU NAELAPEA