Vabadus, iseseisvus – need on paljutähendavad sõnad, eestlastele hingesügavusest öeldud, mis ei tohi mitte kurku kinni jääda. Eesti iseseisvumise ja Eesti 100. aastapäeva tähistamistel ülemaailmselt said need sõnad valjuhäälselt välja kuulutatud.
Oli vaja jõudsalt näidata maailmale, et see väike riik suudab igati domineerivate suurriikide kõrval ellu jääda. Vaatamata eestlaste asukohamaale, vabadus on eestlastele kõrgeimalt hinnatud ning selle austamine tugevdab meie ühtlustunnet ülemaailmselt.
Eesti Vabariik sai 100-aastaseks 24. veebruaril 2018. Riigi juubeli tähistamine algas 2017. aasta aprillis, kui möödus sada aastat eestlaste asualade ühendamisest, ja lõpeb 2. veebruaril 2020, mil möödub sada aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest. Seega EV 100. sünnipäeva tähistamine hõlmab kõik olulisemad riigi loomisega seotud ajaloolised verstapostid.
Isegi Vene porpaganda portaal Sputnik juba 2018.a. aprillis moonutamata artikliga mainis, kui hoogne ja tegevusrikas on pidustuste loetelu: „EV100 programmis on praegu kokku ligi 1900 üritust. …. just juubelisuvi on aeg, kui kutsuda väliseestlasi ja välismaal elavaid Eesti sõpru tähistama E.V. sünnipäeva.“
Sputnik isegi tsiteeris valitsuse pöördumist rahvale: „Me täname Eesti rahvast ja tema toonaseid juhte tarkuse ja vapruse eest, mis panid aluse … riigile, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. … Riigile, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.“ Juubeli tähistamise sügavus oli selge isegi kõige vilunumale tõeväänajale.
Selle aasta raames tähistame veel mitmete asutuste/ajalooliste tähtpäevade saja-aastaseid juubeleid: Riigikogu, Eesti Pank, eesti keele riigikeeleks kinnitamine, Tallinna Ülikool, Muusika- ja Teatriakadeemia, maaseaduse vastuvõtmine, Kunstimuuseum, emakeelne ülikool, Vabadussõja relvarahu jõustumine, jne.
Tõepoolest võidud lahinguväljadel päästsidki välja kuulutatud iseseisvust. Kuid sellele järgnev kiire areng andis julgust ja enesekindlust rahvale, et riik jääb püsima ja kasvama. Selle aasta juubelid väärivad igati tähelepanu ja tähistamist.
Saame paralleele tõmmata kaheteistkümne kuuga, mis järgnesid esimestele vabadele valimistele 1992.a. Ligi pool tuhat seadust/määrust/statuuti said kiiresti kinnitatud, et luua neid juriidilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke struktuure, mis hädasti vaja moodsa riigi arenguks.
Eestlased nägid vaeva ja tuletasid välismaailmale meelde, et riik on siin ja idanaabri kiuste ei kao kuskile. Ei ole taasiseseisvunud Eesti kõigist tõrgetest ja ähvardustest hoolimata arenenud aeglasemalt kui varemalt totalitarismi ikkes riigid. Pigem vastupidi. Ajaproov on seda tõestanud. Jätkame juubeliga täie hooga!
Laas Leivat
