Viimastel aastatel on Eestis arvukalt taastatud või rajatud uusi ausambaid langenud kangelastele, sõjameestele ja metsavendadele. Neid on linna- ja alevikeskustes, kalmistutel, kunagistes lahingupaikades ja koduõuedel.

Lehitsen suurepärast väljaannet „Vabadussõja mälestusmärgid“, kus on fotod ja kirjeldused 204-st Vabadussõjaga seotud või Vabadusristi kavaleridele pühendatud monumendist. Eesti pole oma kangelasi unustanud. Kuigi ikka veel kütab kirgi siiani puuduv keskne Vabadussammas, ollakse nüüd kõikide märkide järgi valmis sellegi rajamiseks.

Eesti ema on unustatud

Suures mälestusmärkide püstitamise ja korrastamise tuhinas on kahjuks ära unustatud eesti ema. Ent igal kangelasel on olnud ju ema, kes ta just selliseks tubliks inimeseks kasvatas, sisendades tulevasse võitlejasse maast-madalast rahvuslikke aateid, ausust ja julgust. Emade vaprust ja ohvrivalmidust on ülistatud küll luules, proosas ja muusikas, ent kujutav kunst jääb selles osas tugevalt maha. Küllap oleks meeldiv seisatuda just emale pühendatud mälestussamba juures, mis kätkeks endas midagi ürgset, kallist ja ülevat ühekorraga.

Küüditamisi uurinud ja sellest mitmeid raamatuid kirjutanud Võrumaa Ühenduse Memento esimees Hans Sissas on öelnud: „Eesti rahvas on oma püsimajäämise eest võlgu emale. Ka kõige raskematel aegadel pole eesti emad murdunud.“

Sissas tuli 2001.a. mõttele püstitada Võrru „Eesti Ema“ nimeline apoliitiline monument; seda mõtet asus kohe toetama Memento Ühing, mõeldes eeskätt küüditatud emadele ja lastele. Sissas sooviks, et püstitatav kuju oleks lihtne, igaühele arusaadav ega sisaldaks ebamääraseid ja abstraktseid komponente. On ülimalt tähtis, et see positiivne kavatsus ka ellu viidaks.

Idee pärineb Weizenbergilt

Kui rääkida eesti naisi kujutavatest kunstiteostest, siis teatakse küll kujur August Weizenbergi „Lindat“, mis asub Tallinnas Harjumäel, aga hoopis vähem tema ema portreed. Tartus Raadi kalmistul on Weizenbergi haual monument „Kaitseingel“, mille kõrvale on paigutatud tema ema büst. Seda 1878.a. modelleeritud taiest loetakse esimeseks Eesti skulptori loodud lihtsa talunaise portreeks. Ema Liisa oli tähelepanuväärne naine — ta kasvatas üksinda suures vaesuses nelja last, aga oskas nendesse istutada positiivsust ja koguni sellesama vaesuse särama panna. Weizenberg meenutab: „Rikkus ja küllus on olnud mulle tundmata, aga õnn, mis vaesuses helkis, hiilgab veel vaid minevikust .... õnn oli see, kui ema võis võileiba pakkuda ...“ Kas tänased lapsed näeksid õnne lihtsas võileivas?

Vajatakse toetusi


Kui kaugele on nüüdseks „Eesti Ema“ monumendi rajamise ettevalmistustega jõutud? Tee ideest teostumiseni on sageli vaevarikkam ja aeganõudvam kui algul arvatakse.

Hans Sissas ütles hiljuti Maalehele antud intervjuus (20.02.2005):
„Algul tundus, et sellest üritusest ei tule midagi välja – kuju tarvis kulub ju skulptorite hinnangul 1,5 miljonit krooni. Eelmine aasta oli aga hea. Veidi üle 100 annetajalt laekus 65.000 krooni, lisaks justiitsministeeriumi juures töötavalt asjatundjate komisjonilt 20.000 ning Lääne-Austraalia eestlastelt üle 40.000 krooni.“ Annetusi on tulnud omavalitsustelt, Memento kohalikelt ühendustelt ja üksikisikutelt.

Ka Toronto Võrulaste Koondis korraldas monumendi heaks korjanduse. Väliseestlaste süda tuksub eriti soojalt selle mõtte toetuseks, kuna paljud pidid kodumaalt lahkudes maha jätma oma kõige armsama ja lähedasema inimese — ema, kellega ehk enam kunagi ei kohtutudki. Emast on jäänud vaid kalmuküngas, kuhu lilli võib viia, või puhkab ta hoopis kusagil Siberis teadmata paigas.
Sissas on veendunud, et kui ausammas õnnestuks rajada rahvalt kogutud annetustega, siis oleks see ka inimeste jaoks tähendusrikkam.

„Eesti Ema“ monumendi kõikide annetajate nimed kantakse auraamatusse, mis jääb hoiule Võrumaa muuseumi.  

Peaminister Juhan Parts on lubanud monumendi loomist toetada, Riigikogus moodustati töörühm „Eesti Ema“ kuju püstitamiseks.
„Kui kõik laabub, võiks „Eesti Ema“ monumendi avamine Võrus toimuda juba 2005.a. teisel poolel. Äärmisel juhul järgmisel aastal, kui möödub 80 aastat F. R. Kreutzwaldi ausamba avamisest,“ rääkis Sissas.  
 
Miks just Võru?

 
Suurem osa mälestusmärke püstitatakse suurlinnadesse, aga
Võrumaagi on üks osa meie armsast Eestimaast. Kuna „Eesti Ema“ kuju idee on pärit Võrumaalt, püstitataksegi see just Võrru.  
Väikelinna eeliseks on ehk ka see, et seal on säilinud eestlastele omane rahulik ja pisut arhailine elulaad.  

Võrumaalastel on lisaks veel samalaadne ajalooline kogemus monumendi rajamisest. Fr. R. Kreutzwaldile 1926. aastal.

Kuidas „Eesti Ema“ heaks annetada?
 
Annetada võib ainuisikuliselt, aga ka mitme peale raha koguda ning kanda see kas elektrooniliselt või sularahas Ühispanga kontole 10220035996014 või Hansapanga kontole 221025673851.  

Mõlemas pangas on tunnuslauseks „Võrumaa Ühendus Memento, Eesti Ema”. Annetajate nimekiri saata auraamatusse kandmise tarvis aadressil: Hans Sissas, Kose alevik 7–10, 65502 Võru vald.

Märkmed: