"Energeetikasektoris on käimas väga revolutsioonilised muutused, seda ei eita tänaseks ilmselt mitte keegi," rääkis Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter uut tegevuskava tutvustades.
Euroopa Liidus tarbitavast energiast pärineb 70 protsenti fossiilsetest allikatest, maailmas tervikuna üle 80 protsendi. Samal ajal energiatarbimine kasvab ja inimesi tuleb juurde, ütles Sutter.
Sutteri sõnul on Eesti Energia põlevkivist väljumise strateegia nurgakivi taastuvenergial põhinev energiasüsteem, mis on kõige odavam ja realistlikum tee süsinikuneutraalsuseni. "Ta arvestab täna olemasolevaid tehnoloogiaid," lisas Sutter.
Põlevkivi piltlikult öeldes ahju ajamise lõpetab ettevõte aastaks 2025, siiski jätkab Eesti Energia 2030. aastani põlevkiviõli tootmisest tekkiva uttegaasi kasutamist elektritootmiseks.
Strateegia nurgakiviks on meretuulepargid ja päikeseenergia
Ettevõtte juhi sõnul tähendab see suuremat vajadust taastuvenergia tootmise järele. Plaani toetavad uued tuulepargid Tootsis ja Purtses, samuti ka Leedus ja Soomes, Poolas investeerib ettevõte päikeseparkidesse.
Sutteri sõnul võiks Liivi lahe tuulepark alustada tööd enne 2030. aastat. "Avameretuulepargid on tehnoloogia mõttes täna muutunud oluliselt konkurentsivõimelisemaks, Eestis on head tingimused avameretuule arendamiseks," rääkis Sutter. "Kui vaatame strateegia realiseerimisele, millest me elektrit toodame viie aasta pärast, siis siin on toimunud drastiline muutus."
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
"Ütleme täna siis kõva häälega välja selle, et Eesti Energia on aastaks 2045 süsinikuneutraalne," sõnas Sutter.Eesti Energia keskkonnateenistuse juhi Heddy Klaseni sõnul tugineb süsinikuneutraalsuse teekond päikeseparkide, maismaa ja meretuuleparkide rajamisel koos salvestussüsteemide rajamisega ning põlevkivist elektritootmise lõpetamisele ja vedelkütustes üleminek keemiatööstusele.
"Aastani 2025 tegeleme peamiselt sellega, et asendame elektrijaamades põlevkivi alternatiivsete kütustega nagu põlevkiviõli tootmisel tekkiv uttegaas ja taastuvenergiaga, mis on jäätmepuit – puit, mida tegelikult mujal ei saa kasutada ehk lammutuspuit või mööblijäätmed, mille ainus taaskasutamise võimalus on toota energiat. Sinna hulka kuulub tegelikult ka teatud vanemate tolmpõletusplokkide sulgemine," sõnas Klasen.
Klaseni sõnul ei kasuta Eesti Energia 2030. aastaks põlevkivi elektritootmiseks enam üldse. "Me jätkame põlevkiviõli tootmisest tekkiva uttegaasi kasutamist elektritootmiseks, kuid selle lõpetame pärast 2030. aastat, kui uttegaasile leiame uue väljundi. Täna töötame selle nimel, et uttegaasist toota kemikaale, üheks võimaluseks on näiteks metanool, mis leiab laialdast kasutust keemiatööstuses ja näiteks ka polümeeride tootmine. Teekonna lõpuks on Eesti Energia elektritootmine 100-protsendiliselt CO2 heitmevaba hiljemalt 2035. aastal," sõnas ta.
Elektrit toodetakse edasi meretuuleparkides ja päikeseparkides. Taastuvenergia tootmise mahtu plaanib energiafirma 2025. aastaks kahekordistada. "Kümne aastaga oleme valmis katma kogu Eesti elektrivajaduse ainult taastuvelektriallikatest, seejuures on taastuvelektri osakaal 90 protsenti meie toodetavast elektri hulgast," lisas ta.
https://www.err.ee/1608232500/...
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
