Rakke vallas Räitsvere külas jättis kurepesa elektriposti otsa vaid kohalike inimeste sekkumine, kes ei andnud järele Eesti Energia töötaja soovile see posti otsast alla lõhkuda, kirjutab Virumaa Teataja.
Eesti Energia töötaja püüdis posti otsast alla lõhkuda kurepesa, millel istus hauduv lind. Pealtnägijate äge sekkumine katkestas lõhkumise, kuid elektrimehed lubasid sügisel ikkagi pesa ära lõhkuda.
Intsidendis osalenud Siiri Kanarbiku sõnul on tegemist uskumatu asjaga. «Viimasel kolmel aastal on see pesa maha tõmmatud, nüüd tahtsid hauduva linnu alt pesa ära lõhkuda. Seekord saime veel asja päästa,» rääkis Kanarbik.
Eesti Energia pressiesindaja Riina Vändre sõnul ei olnud Eesti Energia töötajatel plaanis kurepesa maha võtta, samuti olid liiniülevaatuse käigus toimunud kokkupuuted kohalike elanikega rahulmeelsed ja mõistlikud.
«Kurepesade mahalõhkumine on absoluutselt vastuolus Eesti Energia keskkonnapoliitikaga,» ütles Vändre.
Vändre lisas, et ettevõte püüab alati säästa kurepesi, kus linnud poegi hauduvad –
sekkutakse vaid juhul, kui piirkonda ähvardab ulatuslik elektrikatkestus.
Valge Toonekure projektijuht Margus Ots ornitoloogia ühingust oli juhtunust kuuldes jahmunud. «Isegi põhja pool Eestis on praegu toonekurgedel munad pesas,» ütles Ots. «Sellisest asjast tuleb kindlasti teatada keskkonnainspektsiooni.»
Viimastel aastatel on toonekurgede arv Eestis kasvanud 1000 paarilt 4000-le.
Et toonekurg eelistab pesakohana üksiasetsevat pesapuud või korstnat, asusid linnud, kellele muid pesitsuspaiku ei jätkunud, elektripostidele. Nii toimisid oletatavalt pooled Eestis pesitsevatest kurgedest.
Tõsised mured algasid mõne aasta eest, kui selgus, et toonekurgede happelised väljaheited söövitavad alumiiniumjuhtmed kiiresti läbi.
«Algasid katkestused, juhtmed purunesid ja kukkusid alla, kuid seal on ju pinge sees,» rääkis Nikolai Norkko Eesti Energia kohalikust jaotusvõrgust. «Inimesed ise on palunud, et lõhkuge see pesa ära, lihtsalt pahandust on nii palju.»
Statistika näitab, et toonekurgede põhjustatud on keskmiselt üks voolukatkestus nädalas.
Norkko sõnul pandi Virumaale kokku 22 pesakohta nende elektripostide kõrvale, kus pesad asusid.
Virumaa katmine klaasplastist pesarõngastega läks maksma 148.000 krooni. Lääne-Virusse paigaldati 16 pesa, millest kured on omaks võtnud vaid kolm.
Margus Ots ornitoloogia ühingust oli üllatunud, kuuldes nii väheste kurgede ümberasumisest. «Kui me Tartu ümbruses pilootprojektiga alustasime, siis võttis uue pesa omaks seitse lindu kümnest,» rääkis Ots.
Siiani on katsetatud pesaaluste juhtmete isoleerimist, kuid juhtmekatkestusi tuleb jätkuvalt ette ja lisaprobleemiks on kujunenud ka kurepesade raskus.
«Pesa koosneb jämedatest roigastest ja mätastest,» selgitas Margus Ots. «Tavaline pesa võib kaaluda kuni pool tonni ja vanemad korstnate otsa ehitatud pesad, mis on juba meetri kõrgused, isegi tonni.»
Pesad võivad vajuda juhtmetele peale ja on olnud juhtumeid, kus post on pesa raskuse all maha vajunud.
Igal aastal sureb kurepoegi tekkivates elektrilühistes. Paari aasta eest läks märgade ilmadega Lääne-Virumaal üks pesa põlema ja päästeteenistus tõi pesast alla väiksed kurepojad.
Toonekurg on pesapaigatruu lind ja teda harjunud kohast eemale meelitada on ääretult raske. Poolas, mis on suurim toonekurgede pesitsusala, on sellest loobutud ja rõhk on pandud juhtmete isoleerimisele.
Spetsialistide hinnangul võib järgnevatel aastatel Eestiski toonekurgi juurde tulla, sest põllumajandus ei ole eriti aktiivne ja märgalasid on piisavalt.
Eesti Energia on hädas toonekurgedega PM
Kuumad uudised | 12 May 2004 | EWR
Kuumad uudised
TRENDING
