Äsja lõppes Eesti masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse firmade koolitusreis Saksamaale, mis toimus Leonardo-programmi raames. Düsseldorfi ja Stuttgarti külastasid kümme keskmise suurusega firma esindajat. Koolitusreisi eesmärgiks oli Saksamaa masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse hetkeseisu ja perspektiive tutvustavate loengute kuulamine, ettevõtete ja kutsekoolituskeskuste külastamine, saamaks informatsiooni, millised võimalikud muudatused ootavad ees Eesti vastava valdkonna firmasid. Kuulati ka, millele peaksid Eesti firmad Euroopa Liidus (EL) konkurentsivõime tõstmiseks tulevikus rõhku panema ning milliseid muudatusi need konkreetselt optimaalsemate kuludega parema kvaliteediga toodangu väljalaskmiseks ettevõtetes nõuaksid. Programmi koostamisel olid Saksamaal partneriteks Nordrhein-Westfaleni Liidumaa Metalli- ja Elektroonikatööstuse Liit ja Eesti aukonsul Düsseldorfis dr. Jochen Kirchoff ning Baden-Württembergi Liidumaa Majandusliku Koostöö Keskus ja Eesti aukonsul Ludwigsburgis senaator Helmut Aurenz.

Ümarlauakohtumisel Saksa esindajatega Düsseldorfis tutvustas aukonsul Kirchhoff neile sissejuhatuseks Eestit. Seejärel hindas ta eesti firmadele Saksamaal avanevaid koostöövõimalusi. Kõik osalenud firmad andsid lühiülevaate oma tegevusest ja ootustest ning õhtu lõppes diskussioonidega individuaalsel tasandil. Ka Stuttgardis toimus vastav kohtumine sealsete esindajatega. Eesti delegatsiooni liikmed said eesotsas Kaubandus- ja Tööstuskoja rahvusvahelise suhete osakonna juhataja Sirje Puust-Mummega ülevaate majandusliku koostöö tegevusest ning suundadest rahvusvahelise koostöö arendamisel.

Visiidi ajal oli võimalik külastada mitmeid tuntud firmasid, ka Daimler-Chryslerit Sindelfingenis, kus osavõtjad said põhjaliku ülevaate Mercedese valmistamise kõikidest etappidest.

Koolituspäevad lõppesid õhtusöögiga aukonsul Aurenzi juures. Ludwigsburgi Kaubandus- ja Tööstuskoja president hr. Ruetz andis põhjaliku ülevaate nii koja tegevusest, põhisuundadest kui firmade senistest ettevõtmistest Baltikumis. Ruetz valgustas veel Saksamaa palga- ja sotsiaalpoliitikat, tööandjate kohustusi ja ettevõtete toimetusprintsiipe, toonitades, et ükski firma ei tee Saksamaal koostööd partneritega, kes ei ole võimelised õigeaegselt ja korralikult koostöölepinguid täitma. Aukonsul Aurenz, kes juba 1997. a. tegi pioneeritööd, avades oma firma AS Grünland Pärnu lähedal Sauga vallas, kiitis eestlaste avatust, usinust, keeleoskust ja professionaalsust. Firma toodab turvast taimede istutamiseks ning katab Eestist Venemaa ja Skandinaavia turgu.

Tehnikadirektor Kalju Kartau AS Tarberauast jäi reisiga väga rahule: „Saime tutvuda töökorraldusega erinevates ettevõtetes ja külastasime samuti ühte kutsekooli. Olulisel kohal oli minu jaoks kaardistada just konkreetse võrdluse teel Saksamaa masinaehitusega hetkeolukorda Eestis, ette näha arengutendentse. Püüame sakslaste jaoks teha atraktiivsemaks „Standort Estland“ (Made in Estonia). Oleme uute partnerite jaoks huvitavad ainult siis, kui võime töötada tänasest efektiivsemalt. Siin on Eestil veel palju arenguruumi. Oluline on mitte ainult ärisidemete arendamine, vaid ka vahetud otsesed kontaktid.“

Õpetusreisiga jäi rahule ka delegatsiooni noorim liige Aleksandr Gorshkov, kes juhatab tootmist Võru Galvaanika AS-is. „Viime Eestisse kohe kindlasti kaasa palju uut ja huvitavat. Eriline tähtsus oli saksa keele oskusel, sest see andis võimaluse infole rohkem ligi pääseda ja juveele enda jaoks välja noppida,“ nentis ta.

Sirje Puust-Mumme teeb samuti positiivse kokkuvõtte: „Koolitusreisile püstitatud eesmärgid ja ootused täitusid. Osavõtjad said mitmeid uusi mõtteid ja ideid, mida saaks tulevikus oma firmas rakendada. Väga tähtsaks pidasid meie ettevõtjad Eesti kutsekoolitussüsteemi moderniseerimist – firmadele on vajalik kindlustada heal kvalitatiivsel tasemel järelkasvu.“

Kõik olid ühel meelel, et sarnaseid õppeprogramme tuleks kindlasti organiseerida veel teistesse riikidesse. Sel viisil on võimalik rohkem laiendada oma silmaringi ja olla valmis konkurentsiks ELi tingimustes. Olulise punktina toodi veel esile, et sellisel reisil osalemine aitab ka Eesti firmadel üksteist paremini tundma õppida ja koostööd tihendada.

Märkmed: