Ettevõtete innovatsiooniuuringut viiakse läbi iga kahe aasta järel. Sellega mõõdetakse, kui uuenduslikud on Eesti ettevõtted. Innovatsioon ehk uuendustegevus tähendab uue või oluliselt täiustatud toote või teenuse turuletoomist või uuendatud äriprotsessi kasutuselevõtmist. Toote või protsessi uuendamine võib seisneda uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamises, olemasoleva ja kasutatava tehnoloogia uudses kombineerimises või ettevõtte käsutuses olevate teadmiste rakendamises.
Statistikaameti analüütiku Nele Saarelaidi sõnul on innovatsioonitaseme langus tulnud protsessiuuenduste arvelt, tooteuuenduste tegemine on aga võrreldes eelmise uuringuga veidi tõusnud. „Innovatsioonitaseme langusele võis kaasa aidata uuringu perioodi jäänud ebaselge majandusolukord, mis hõlmas nii Ukraina sõja algust, inflatsiooni kui ka koroona- ja energiakriisi,“ selgitas Saarelaid.
Võrreldes eelmise uuringuga on tõusnud innovatsioonile tehtavad kulutused, seda peamiselt teadus- ja arendustegevuse kulutuste arvelt. Uuenduskulud olid 2022. aastal 921 miljonit eurot, millest pea pool suunati teadus- ja arendustegevusele. Need jagunesid vastavalt 377 miljonit eurot ettevõttesisesele ja 72 miljonit eurot sisseostetud teadus- ja arendustegevusele. Sellesse valdkonda tehtavad kulutused on olnud kasvutrendis kõigi kolme uuringu raames.
Tegevusalade kaupa on tööstus- ja teenindussektor suhteliselt võrdsed. Tööstussektori tegevusaladest on kõige innovaatilisem põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine, teenindussektoris teadus- ja arendustegevuse ning infotehnoloogia valdkonna ettevõtted. Innovaatiliste ettevõtete seas on pigem suurettevõtted, väiksemate ettevõtete hulgas on nende osakaal väiksem.
Innovatsiooniuuringuga mõõdetakse ka keskkonnasõbralikke uuendusi, mis näitavad, kuivõrd pühenduvad ettevõtted keskkonnateemale ning mil määral kohandavad oma tegevust keskkonnasäästlikumaks. Selles valdkonnas ei ole võrreldes eelmise uuringuga suuri muutusi toimunud. Enim tegeletakse selliste keskkonnauuendustega, mis vähendavad energia kasutamist või CO2 jalajälge nii tööprotsessides kui ka toodete tarbimisel. Keskkonnasõbralikke uuendusi tehakse eelkõige ettevõtte maine parandamiseks ning kõrgete energia-, vee- või materjalikulude tõttu. Ettevõtete hinnangul on keskkonnaga seotud uuenduste tegemisel kõige vähem mõju riigi toetustel ja muudel finantsmeetmetel.
