Kriitilistele sõnadele lisatakse siiski klausel, et hukka saab Hanschmidti mõista ainult juhul, kui ta oli eelmise kümnendi teisel poolel tõepoolest varjatult Tallinkiga seotud. Kas toonased laenud ja mehe praegune saamine Tallinki suuromanikuks on omavahel seotud, ei tea täpselt peale asjaosaliste aga keegi.
Hansapanga asutaja Rain Lõhmuse sõnul eelistab tema isiklikult, et asjad oleks läbipaistvad. «Aga eks see ole iga inimese isiklik asi,» lausus ta. «Praegu on see tõenäoliselt eetika küsimus. Võimalik, et toonased seadused seda teemat otseselt ei puudutanud.»
Suurinvestori Heldur Meeritsa sõnul ei ole selline asi kahtlemata ilus ja kui Hanschmidt kümnendi eest sellised tehinguid sõlmis, siis oli kahtlemata tegemist huvide konfliktiga. «Riskid olid ju panga, kuid tulud Hanschmidti omad,» lausus ta.
Endise maksuameti juhi praegu ettevõtete IMG Konsultant juhtiva Ardo Ojasalu hinnangul tuleks kindlasti uurida, kas sellised tehingud olid vastuolus ka seadustega.
«Eks siis ole ka oma aegumise teema, sest need laenuandmised toimusid eelmise kümnendi teises pooles,» rääkis ta. «Samas vaadatakse teinekord aegumist selle järgi, millal asjad avalikuks on saanud. Kui see juhtus nüüd, siis ehk pole aegumistähtaeg kätte jõudnud.»
Et Tallinkile aga praegu mõni omanik tekib, kellest keegi varem midagi ei teadnud, ei ole Ojasalu arvates üllatav. Tema sõnul ei ole kunagi saladus olnud, et firma omanikel olid esitajaaktsiad, mis viitavad otseselt kellegi soovile oma osalust varjata.
«Arvestades, et tegemist oli Eesti mõistes ühe juhtiva pangaga, siis temalt sellist spekulatiivset tegevust ei ootaks,» lausus Ojasalu. «Ootaks selget ja puhast ärikultuuri.»
Lõhmuse sõnul ei olnud sellised skeemid panganduses kümnendi eest küll tavapärased, kuid siiski levinud. Samas kinnitas ta, et Hansapangas midagi seesugust ei tehtud.
Meeritsa sõnul oli Hansaski omal ajal juhtumeid, kus pank tegeles mõne ettevõttega, millega olid seotud ka pangajuhid.
Postimees